Winny Puhhi 2013. a plaat. Soovitan neil minna lüroeepilise laululooga „Tüdrukud ootavad” järgmine kord Eurovisionile.
Nagu aimate, olen plaadimängija akud jälle ära laadinud. Päeva lõpetavad katked kuulsa Birgit Nilssoni kuulsa Isolde rolli Bayreuthi festivali kuulsa 1966. a salvestuse III vaatusest, mille lõpuaaria („Liebestod”) kohas 4:25 andestas viimanegi kuulaja Bayreuthi saali kõvadele puuistmetele nendel veedetud nelja tunni eest (ja siis plaksutas kiitusena kolmveerand tundi – fakt). Märgitagu, et kuigi Birgit Nilsson oli omal ajal kõige paremini makstud ooperilaulja, soovis ta tegelikult enne iga etendust närveldades hoopis, et etendus jääks ära.
Õhtul sõidan 26. bussiga jaama, see on täis ja maksimarketi tööstuskaupade osakonna järel äkilises S-kurvis maandub mu embusse või õigemini peaga kõhust mööda mulle vasaku hõlma alla bussi teisest küljest pikk härrasmees, kes seletab vabanduseks, et ta vaatas oma iPhone’i, nagu ma tema usutalitust ise näinud ei oleks, ja seletab ja seletab, peaaegu jaamani, kuigi ütlen mitu korda, et ikka juhtub ja pole viga. Filmides uskumatuid osavnäppe näinuna kontrollin vargsi kõik taskud üle, aga asjad on kõik alles.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment