K, 2733. päev: Rosetta

Tervis on peaaegu OK.

Eile tuli üks kevadise kursuse kirjatükk, mille märkisin kevadise kursuse punktitabelisse, ja täna meenub, et neid on kahes eksemplaris ja selle asemel, et avada õige tabel ja vaadata, kas ja mis olen sinna märkinud, ning vajaduse korral märkida teise faili uuesti, võtan kätte ja kirjutan õige faili vale variandiga üle. Saan ägeda kõhuvalu, kui tajun, mida tegin ja et ülekirjutust kuidagi enam tagasi võtta ei saa ning uuemat versiooni kui 6. aprillist, semestri keskelt, mitte kuskil ei ole. Mul on küll ports tabeli kuvahõiveid ja mitmesuguseid muid sellest eksporditud tulemusi, mille järgi saab osa taastada kerge vaevaga, aga ülejäänud sisu tuleb noppida uuesti üksikutest kodutöödest ja sedasi kulub tabeli taastamiseks vähemalt kaks päeva*. Krdiraisk. Eks nüüd olen hulgaks ajaks targem.

* Esialgne optimistlik hinnang. Iga kodutöö detailse tabeli taastamiseks kulub siiski vähemalt kolm tundi: ma üldiselt jälgin, mida on tehtud teksti raskete kohtadega (et muu hulgas välistada pettused), need loetelud on pärast tagasisides kenasti isikustamata, tähestiku järjekorras, aga kodutöö analüüsitabelis (mida näevad ainult minu silmad) on täpselt, kes kirjutas mida. Mis tähendab, et iga kodutöö tuleb avada ja sealt need kohad otsida ja kopida tabelisse. Brr. Ühes keele-eelistuste küsitluses on vastuseid tabelisse punktide arvutamiseks kopida – arvutan kokku – 486 tk. Brr-rr. Aga kõik see ei ole asjata, leian kevadisest tulemusest vea, üks seni veel lahtise hindega õppur saab hindearvestusse tiba punkte juurde.

* * *

Päeval tuleb uudis, et juba 2003. aastal teele saadetud automaatjaama Rosetta küljest on hommikul eraldunud maandumismoodul Philae ja laskub komeedi 67P/Tšurjumov-Gerassimenko suunas. Aga kellaajal, mil Philae jõuab komeedi pinnani + sealt jõuab raadiosignaal Maale, olen parasjagu bussis sõitmas keelekursuse poole. Nii et hoian telefoni käes ja pidevalt piilun sellesse, kus on BBC teksti-otseülekanne. Sinisel sillal saan sedasi rõõmuteate, et kohal.

Pärast saab teada, et komeedi pind oli kõvem kui arvata ja maandumismoodul põrkas kaks korda tagasi, sattudes ettearvamatusse kohta kaljurünga taha pimedasse, kus akud varsti tühjenesid. Aga ikkagi, esimene kord ja kui küsitakse, kus sellisel ajaloolisel hetkel olid, saan vastata, et bussiga plekist sillal.

Pärast saab veel teada, et rõõmus päev Euroopa kosmoselennule oli teisalt nukker päev Euroopa Liidu teadusele, sest muinasjutuhuvilised kangutasid ülima teadusjuhi ametist lahti. Sõnatult kurb.