P, 2730. päev: magan ja loen

Isegi arvutit ei tee lahti. Saan „Eduard Vilde” läbi. Lahe raamat, aga ei maini Vilde sajandivahetuse aegseid lõbusaid pseudonüüme – seda siin kirjutades lisamaterjali otsides leidsin: link –, näiteks

• Balti Saksa musta ordu rüitelkond
• Gottlieb Fürchtegott Dunkelmann vabavaim ja südameharitlane
• Leidina Koodila
• parun Haubold-Mordheim-Schimpfenburg, Kepivere moisa perisherra
• Pavel Pavlovitsch Pulemjotov
• Siim Sõnajalg

jpt.

Vilde elukäigus võib märgata seaduspära:

1891 – Vilde abiellub Antonie Gronauga. Õnn on aga üürike, esimene suurem kriis tuleb juba vähem kui aasta pärast.
1893 – ilmub Vilde romaan „Karikas kihvti”.

1901 – Vilde palub Marie Underi kätt, saab vastuseks „ei”.
1902 – Vilde kirjutab „Mahtra sõja”.

1904 – Vilde tutvub Linda Jürmanniga. Õnne ja tegutsemislusti jätkub paljudeks aastateks.
1905 – Vilde hakkab kirjutama oma mahukaimat romaani „Prohvet Maltsvet”.

1924 – Vilde tutvub Rahel Uschmarowiga. Suhe on keerukas, pikkade pauside, riidude ja leppimistega, aga Vilde nimetab teda siiski oma viimaseks naiseks.
1932 – Vilde ühe viimase teosena ilmub jutustus „Casanova jätab jumalaga”.
1933 – Vilde sureb.
1934 – Rahel emigreerub USAsse.