Praegune bussiraamat on dtv saksa keele atlas, kus enne tegeliku atlaseni jõudmist (kus on vasakul levikukaardid ja paremal entsüklopeedialaadne tihe tekst) on ligi 100 lk saksa keele ajalugu, millest ma varem midagi suuremat kuulnud ei ole ja mis on väga põnev ning seletab mitmeid asju, mis mul saksa keelest mõistmata: näiteks kuidas saksa keelele tugevasti tagant tõuganud Martin Lutheri 2531 säilinud kirjast on saksa keeles 1024 ja 1507 ladina keeles ning kuigi uusajast saati on saksa keeles märgitud üht- või teistmoodi häälikupikkust, ei loe kirjapildist kuidagi välja, et sõnades hoch ja Ostern on o pikk ning sõnades doch ja Osten lühike, ning kuidas riiklik keskne keelekorraldusasutus (nt Saksa Keele Instituut) puudub (natuke alates 1872 ja väga ametlikult alates 1955 on õigekiri lähtunud Dudeni sõnastikust, mida kirjastab aktsiaselts Duden, erafirma).
Aga rohkem ma atlast siin ümber kirjutada ei jaksa. Lugege ise ja te ei kahetse.
* * *
Kui keeletundi jõuan, on juba veerand tundi usinasti tehtud harjutust „Kirjuta kehaosade nimetused õigesse kohta”. Aega jääb palju üle ja lõpptulemus on, et saan mitu kuud rikkis olnud mehaanilise pliiatsi jälle peaaegu töökorda (uue 0,3 mm pliiatsi; ajaloolist 0,5 mm pliiatsit ma enam kaasas ei kanna).
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment