Toimetatavas tekstis on alla 3 lk kohta 5 korda „eeskätt”, mida on mu arust liiga palju. Aga kui palju on „liiga palju”, kuidas ma objektiivselt tõestan? – Lihtne, tuleb teha päring tasakaalus korpusest. Saan tulemuse, et teadustekstist on toimetatavas tekstis „eeskäsi” sagedamini 103, ajakirjandustekstist 204 ja ilukirjandustekstist 1223 korda. Ühe „eeskäe” kohta tuleb korpuse teadustekstis lehekülgi 56, ajakirjandustekstis 112 ja ilukirjandustekstis 667. Mõtelge.
* * *
FB-s päevakohane pilapilt loodusravi-kiirabist (Take me to the naturopath, please!) ja sellel kommentaar Let me through, I am an aromatherapist! Umbes eile oli keegi vähearuline arvanud FB-s, et kui päris arst asub tegutsema umbluuvaldkonnas, peab järelikult umbluus siis ikkagi midagi olema – on küll, aga mitte see, mida kirjutaja mõtles: selle asja nimi on kerge raha...
Täna keelekursusel jõudsime teemani „Arsti juures ja apteegis”; saab teada, et üks võtab D-vitamiini väsimuse vastu, mille peale apteekrist õppur, kes tavaliselt kõike endamisi niigi kommenteerib, teeb päris kuuldavaid kummalisi häälitsusi, ja õpetaja kommenteerib viisakalt: „Kas tõesti? – Ah soo!” Üks teine, rögisev vanadaam, kinnitab, et kuigi ta palju suitsetab, ei mõjuta see tema tervist kuidagi, sest see olevat vale, et suitsetamine tekitab vähki – sest ta tunneb [siinkohal kikitasin kõrvu, sest sellised isiklikud põhjendused on alati ülihuvitavad] üht naist, kellel on vähk, aga kes ei suitseta.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment