N, 2734. päev: komeedist ka jätkame

Saab teada, et Rosetta maandur maandus komeedi nõrga külgetõmbejõu tõttu mitte üks, vaid tervenisti kolm korda (ja kuhu täpselt, ei tea keegi).

Kooli kohustusliku kirjanduse loetelu koostajatel olid jäänud kirjandusprogrammi klasside kaupa ajastades kahe silma vahele õpilased, kelle silmaring raamatu ajaks võib olla teistsugune: nii, nagu E, kes oli lapsest peale algul kuulanud, pärast lugenud populaarteaduslikku loomakirjandust, igavles kohustusliku kirjandusega, kus tibud rääkisid mõistulugusid, nii kummastas mind umbes kuuendas klassis maailmakirjanduse maruigav šedööver „Väike prints”, sest ei suutnud ma mõista, kuidas autor (kes ju ometi oli lendur, nagu ütles ees- või järelsõna) ei olnud teadnud, et nii väikesel planeedil, mis oli pildil, pidanuks kas külgetõmbejõud olema olematu (ja seetõttu puuduma atmosfäär ja kerakujulisus) või, kui raamatu pisiplaneedid olnuks mingist ebamaisest ülitihedast materjalist ja Maa massiga ning seega tekitanud sama tugeva raskusjõu kui Maa, polnuks neil ikkagi nii paksu atmosfääri, et tegelased saanuks selles kõndida püsti ja hingata. Kuidas oli sellistel planetoididel üldse elu võimalik, ei teadnud ka autor, aga see kahjuks ei takistanud tal raamatut kirjutamast. Kohustuslikust kirjandusest oli mõni raamat vabatahtlik, aga see kahjuks mitte. Õnneks libisesime sellest kirjandustunnis kaunis kiiresti üle ega pidanud kirjutama isegi kirjandit, kus oleksin tingimata ilmutanud astronoomiateadmisi ja õpetaja oleks usinasti kasutanud punast pliiatsit.

* * *

Kuulen, et Eesti ajakirjandus olla teatanud, et Eesti mikrosatelliit EstCube olevat sama suur saavutus kui Rosetta. Muidugi arvan seda tobedaks naljaks.

Aga see ei ole nali, sedasi öeldi riigitelevisiooni peamises uudisesaates, „Aktuaalses Kaameras”: Mart Noorma: ESTCube-1 komeedile laskunud robotile palju alla ei jää (ERR 12.11.2014 23.41)

Et sa väga ei kurvastaks sellise natsionalistliku sõgeduse üle, kallis lugeja, loe ka uudise kommentaare ;) Seal mainitakse, et EstCube’i kauakiidetud päikesepuri tööle hakanud ei ole ja kompass on rikkis. Peale selle on EstCube’i kaamera pilditeravus 1987. aastast pärit VGA (640 × 480 px).

Millega ma muidugi ei taha öelda, nagu oleks 1987. aasta tehnika alati väga vana: võtame näiteks Canoni EF-standardi. 2008, praeguse suure kaamera ostu järel selgus, et 1991 ostetud kaameraga kaasa tulnud lihtne plastobjektiiv, mis ilmus 1990 ja kasutas 1987. a EF-standardit, suudab täitsa vabalt kõnelda kaamerakerega seniajani (ja edastada nt suumipikkust, mida vana kaamera silmanähtavalt ei kasutanud), teisiti kui aastal 1989 ilmunud profivälguti.