Mul on hilinemisest tuntud silmaarsti juures aeg kl 10.00, ärkan maru vara, et jõuda, olen ukse taga kl 9.45 ja näen silti, et vastuvõtt avatakse kl 10.00. On nagu vana sõber. Selgub, et laupäeviti teeb ta põhiliselt arvutikursusi eakatele.
Seni, kuni silmad pärast silmarõhu mõõtmist veel vett jooksevad, kõrval teepoes, kust ostan mitu pakki väga häid teid veel enne seda, kui teenindaja – kes reeglina on teepoes eriti tüütud – jõuab mu juurde mind „abistama”. Pärast jalutan linnas, ilus ilm, hommikupoolikul õietolmu veel ei ole (ja südalinnas neid puid palju ka mitte). Põhiseaduse platsilt toomkiriku kellamäng. Kolan edasi, mööda Serva tänavat linnuseni, seal Mihkli kirik (kaotan 5 minutiks helisalvesti tuulekatte), näen seal silti, et just täna ja praegu käib orelipooltund toomkirikus, kõnnin sinna. Seal siis selle lõpp, märkan, et toomkiriku vana osa kesklöövi võlvid on kõrgseinte pool samamoodi kaldu kandadega nagu mu oletuse järgi oli Tartu toomkirikul. Kirjatarbed, lõuna, Papioru lift. Oru poole Klaasseina ja -põrandaga, ülal sisse astudes ja all 65 m sügavuses maju vaadates on korraks kõhe, aga ainult hetkeks, sõit on kiire ja pilt ei ole päris tühi, ees on psühholoogiliseks piirdeks käepide (vrd kadund isa mõttetarkused tellingupiiretest: võib olla peenike, sest keegi selle vastu ei toeta, aga ilma kardab).
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment