P, 4135. päev: ei ole, nagu paistab

Süddeutsches on artikkel Mythos Umweltsünde, kus vaetakse keskkonnakahjulikeks ja keskkonnahoidlikeks peetavate asjade tegelikku keskkonnamõju, mis tihti on ootamatu:

• 1 kg avokaado kasvatamiseks läheb 1000…2000 liitrit vett, ja seda kuiva kliimaga maades (Tšiili, Mehhiko). 1 kg kanaliha kasvatamiseks läheb ligi 3000 liitrit vett (aga lähemal ja transpordikulud on väiksemad).
• Alumiiniumist kohvikapsleid peetakse keskkonnavaenulikeks, aga samas tootja väitel raisatakse nendega kohvi vähem ja kapsli alumiiniumi saab võtta ringlusse.
• Töölesõit ühistranspordiga: sõiduautos tekib inimese ja kilomeetri kohta 142 g CO₂, bussis 76, trammis ja rongis 71. Eriti hea on elektri-abimootoriga jalgratas [kuigi vähem ilmselt riiges, kus elektrit toodetakse naftast või põlevkivist ning pilt electricitymap.org-i kaardil on must].
• Paberkott vajab tootmisel rohkem energiat ja vett kui plastkott (1 t paberi tootmiseks läheb ligikaudu sama palju elektrienergiat kui 1 t terase tootmiseks*), kasutatakse ohtlikke kemikaale, märjaks saades kaotab tugevuse. Riikides, kus jäätmekäitlus toimib (st jäätmeid ladustatakse maismaale, käideldakse, põletatakse jne, mitte ei loobita niisama veekogudesse), on plasti merre sattumise risk väike.
• Kraanivesi on sama hea kui pudelivesi, aga transpordikuluta (klaaspudel on raskem ja selle transport kallim).
• Eriti öko lemmikloom on raagritsikas, mänguloom on väga palju ökom kui päris.
• Puuvillasärgi suurim keskkonnakoormus tekib mitte kasvatamisel, tootmisel ega transpordil, vaid alles pesemisel.
• Säästlikem transpordivahend on laev.
• Papptopsi, mida ei pesta, on säästlikum kui kruus. (Samas ei ole seda piisavalt uuritud, sest papptopsi eelist tõendanud uuringu tellinud papptopside tootja.)
• E-raamat muutub ökomaks kui päris raamat (materjalid, transport) alates 30. raamatust (kui just iga raamatu järele ei sõida eraldi).
• Puuviljad: mõelge selle peale, mille hooaeg parasjagu on, ja siis selle peale, kuidas neid tuuakse poodi ja kuidas ladustatakse.
• Mitmekorramähkmed on ühekorramähkmeist säästlikumad ainult siis, kui neid pesta kuni 60° ja mitte kuivatada kuivatis.
• Kivimaterjalist (tellis, lubja-liivakivi, mull- või kergbetoon) maja on säästlikum kui puitmaja.
• Värskel ja külmutatud pitsal ei ole vahet. [Nagu ei ole ka värskel ja külmutatud juurviljadel: värske rikneb kergemini, teised on külmutatud värskena.]

Paberist, terasest ja kilest. Mõningase kaevamise peale leidsin, et maailmas keskmiselt kulub terasetonni tootmiseks 21 GJ (elekter on sellest väike osa). See teeb 5,83 kWh/kg. Paberit toodetakse maailmas 4·10⁸ tonni aastas ja selleks kulub energiat 6,5·10¹⁸ J. See teeb 4,51 kWh/kg. A4-paberilehe mass on 5 g; selle tootmisel eeldusel, et kogu energia tuleb Eesti mustast, st väga CO₂-intensiivsest elektrist (electricitymap.org-i kaardil on Eesti traditsiooniliselt viimasel kohal ja värv vivahtab mustast heledamaks ainult siis, kui suure koormuse ajal ostetakse Soomest või Lätist elektrit juurde), tekib CO₂-intensiivsuse 1320 g/kWh korral 29,9 g CO₂ ehk paberi enda massist 6 korda rohkem!

HDPE-kile tootmiseks kulub energiat 3005,5 kJ/kg, see teeb 0,83 kWh/kg. 2000 paberist ostukotti (sihuke ameerikapärane, sangadeta – ei ma mõista, kuidas maailma võimsaim riik ikka veel ei tunne kotisangu, meetermõõdustikku ega ukselinki) kaaluvat 280 naela, 2000 kilest ostukotti 30 naela; see teeb paberkoti massiks 64 g ja kilekoti massiks 7 g. Eespool leitud energiaintensiivsusega (paber 4,51 kWh/kg; HDPE 0,83 kWh/kg) korrutades saame ühe koti tootmise energiatarbeks 0,29 kWh/paberkott ja 0,006 kWh/kilekott; kui neid toodetaks Eestis (1320 g CO₂/kWh), tekitaks see CO₂-te 380 g/paberkott ja 7,5 g/kilekott. Kui neid toodetaks Hiinas, kus energiatootmise CO₂-intensiivsus on veidi väiksem (1229), on CO₂-heide 350 g/paberkott ja 7 g/kilekott. Ehk siis tootmisel on energiatarbe erinevus u 50×, paberkoti kahjuks. Teisalt läheb maailmas pool toodetud paberist taaskasutusse (WC-paber ja paberätid, mis ilmselgelt ei lähe, on paberitoodangust u 5%). Peale selle kulub 1 t jõupaberi tootmiseks u 2 t puitu, seega on seda ühe 64 g paberkoti jaoks läinud u 125 g ja 3 m pikast, 30 cm jämedast paberipalgist saaks 17 000 lehte ehk 34 pakki ehk ligi 7 kasti A4-paberit, aga ainult 680 paberkotti.