Läbi saab Öconomiſche Abhandlungen für den nordiſchen Landmann (J. W. L. v. Luce, 1795).
Kohe esimene peatükk räägib ökonoomsest viinapõletamisest (L saksamaises kodukandis Harzis oli üraskite ja tormiga hävinud palju metsa ning viinapõletajad* hakkasid kasutama kivisütt, leiutades kõrvalsaadusena muide ka uuelaadse portselaniahju, mis hakkas tootma Meissneri portselani).
* Siia juurde mainitagu, et juba sel ajal oli teatud toodete tootmine koondunud tootmiskeskustesse. Harzi lõunaküljel asuv Nordhausen varustas viinaga kogu Saksamaa keskosa.
Teises loos (töökoolid) saab teada, kuidas leerilapsed olid harimata.
Veel saab teada, et L teises mõisas, Pilgusel, oli kuuelapisüsteem.
Aga L elulukku senistest biograafidest sügavamalt süvenenuna arvan teadvat, kellelt ta need mõtted oli saanud, kusjuures väga tõenäoliselt tundis ta seda rahvavalgustajat isiklikult (ning ei ole ka välistatud, et tema kaudu pakuti L-le pärast esimest kõrgharidust koduõpetajaks olemise ajal professorikohta Dessau Philantropinumis – millest L loobus ja tuli 1781 seiklushimust koduõpetajaks Kihelkonna külje alla Rootsikülla; võimalik, et sellest kahju ei olnud, sest kuigi Saaremaa-eluga kaasnes suuri läbielamisi (naise surm arstiabi puudumise tõttu 1788), sulges Philantropium varsti (1793) uksed ning mis edasi saanuks, ei ole teada: arvan, et L ei saanuks arstiks ning kogu tema rahvavalgustus Saaremaal ja trükisõna kaudu mujal Eestis jäänuks olemata jne).
Autor vihjab raamatus, et soovib kirjutada ka järje, ning ta kogunud selleks tellimusi (Saaremaa Muuseumis on [II osa] käsikirjaline tellimiskuulutus, vahest Campenhauseni käsikirjalisest Saaremaa nädalalehest), aga mu teada seda kunagi ei ilmunud.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment