Raamat skorbuudist. Ei ole üldse nii, et kellel hambad välja kukuvad, sellel on skorbuut. See oli hirmus ja mitmekesise haiguspildiga tõbi (sageli aeti seda segi sarnaste tõbede beriberi ja pellagraga, vastavalt C-, B1- ja B3-vitamiini vaegus), hambad kukkusid välja tavaliselt alles hilisemas staadiumis, varem tekkisid koledad verevalumid ja haavandid ning hirmus lehk. Hiljem läksid lahti varem paranenud haavad (sh luumurrud) ja kadus kõhrkude ning tekkisid mitmesugused neurofüsioloogilised nähud, mille tekitatud käitumis- ja isiksushäired üldiselt sarnanesid mitmesuguse hullusega ning tajuhäired mõjutasid tugevasti seda, kuidas kujutati pildil või kirjelduses kaugeid eksootilisi maid ja rahvaid XVIII–XIX sajandil.
Mõõdan korrigeeritud perspektiiviga fotodelt Kuressaare linnuse akende, karniiside ja räästaste kõrgusi, tuvastades näiteks, et samalaadse kõrguse kahelt küljelt mõõdetud väärtused klapivad alla 10 cm täpsusega, ja et mu sisemõõdistuste kumulatiivne viga klapib väliskülje mõõdistamise tulemustega. Tõde tõuseb, vale vaob, ja eriti sügavale kaob vahitorni kõrguse usaldusväärsus – vahitorni kõrgus on raamatust raamatusse olnud alati sama, aga alati ei ole öeldud, mille suhtes (praeguse või keskaegse maapinna; torni keldri; isolatsioonišahti põhja), nii et peagi on need läinud loovalt segi. Tulemusi kokku lüües (paarisaja reaga Exceli failis) saab, et isolatsioonišahti põhi on 3 m ümp, keskaegne maapind torni välisküljel 3,2 m ja praegune 4½ m, tornikelder 4,8 m ümp.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment