Näen postkontori juures Keldri bussipeatuses piiritajad; E näeb hommikul pargi juures siili (ma ei ole siinmaal siili näinud). Ilmaennustus lubab lörtsi, mispeale mõttes naeran, aga õhtul on jäine külm.
* * *
Õhtul kontsert, lihaks saab muistne tähendamissõna sarjast The Fast Show:
Louis Balfour: What do you play us tonight?Kontrabassil mängib virtuoos, kes meenutab sarja The Far Side (e k „Ääremail”) karikatuuri Hominid reconstructions: Java man, Peking man, Cro-Magnon man, Jazz man. Peategelane (keda nägin ühel vabaõhukontserdil suvel 1995) üritab kergendada õhustikku naljadega, mis ei tule tal paraku välja sama sujuvalt kui perfektne vigadeta klaverimäng.
Jazz man: Jazz.
LB: No, I mean what tune?
JM: Tune?! It’s jazz, man!
Aga pärast fuajeest ühes uus mängukava, mille leide hakkan siis juba bussis sõnumdama.
* * *
Joonestushuviline tuvastab, et huvijoonestusel on dimeetria kaldu teljed paar kraadi ebakindlad ja et on olemas spetsiaalne joonlaud, millega tõmmata neid kindlalt. Tellib, ootab nädala, käib postkontoris järel. Õhtul leiab, et joonlaual on sügavusse vaatav telg vertikaalist mitte 48°, nagu kirjutas Saksa Wikipedia (link), vaid DIN ISO 5456-3 järgi 41°25’. Vohoh.
No comments:
Post a Comment