2.4.17

P, 3640. päev: puhkusele

Poolest ööst taksoga lennujaama. Raamat (Martin Körberi raamatu „Ösel einst und jetzt” I köide „Arensburg” (1887) vaja tingimata läbi saada). Frankfurdis pikk astumine tunnelis, maastik vahepeal pilves, Berliini ei näe, Poola rannikul pisut selge. Vahepeal jälle pilves, Kuramaa randa näeb veidi, siis kohe Ruhnut (Saaremaa jääb teisele poole), edasi selge laskumine, näen mitmeid tuttavaid ja vähemtuttavaid kohti, lõpuks leian (teisel katsel) ja saan pildile ka Saha kabeli. Ida poolt Tallinna maandudes kõrgub kohe paremal uus vangimaja; juba vanasti pandi ikka linna viiva tee äärde saabujatele hoiatuseks võllapuu.

Lennujaamas on rohkeid rohelisest värvist pakatavaid fotosid Eesti metsadest, küllap neile, kes ei istunud lennukis akna all ja igasugu ilusaid pilte usuvad. Ajamasina mulje süveneb taksos, kus mängib Peeru Pauluse muinashitt „Neiu mustas kleidis”, aasta siis oli vist 1992, kui õigesti mäletan. (1993, ütleb ESTER.)

No comments: