N, 3616. päev: linnulaul, vanad pildid uues kuues, kohalik kultusfilm

Hommikul rõkkab juba kuuest, pimedast metsast linnulaulu ning mingid põõsalinnud laulavad öö läbi, pannes paika territooriume, üks laulab ja teine eemalt vastab. Hiljuti nägin kuskil väidet, nagu olevat linnulaul alati 44 dB, no tule taevas appi, see oleneb kaugusest ja pange omale üks öösel kisav põõsalind tuppa või kasvõi akna taha, vaatame, mis te teete. Nagu mainiti ka esimeses eestikeelses linnuraamatus, N. Kaigorodovi raamatus „Lindude riigis” (originaal 1896, eesti tõlge 1922), ostsid inimesed, kellele meeldis kuldnokalaul, omale turult kuldnoka ja siis jooksid toast välja, kui kuldnokk toas laulma hakkas.

* * *

Hommikul impordin üle-eelmisel nädalavahetusel ümber pildistatud laifilmikaadrite reprod ja vaatan, mis välja tuli.

(Pikalt tuli mõelda, kuidas saab pilti normaalselt ilmutada – Lr-ga ei saa kujutist negatiivida –, seega nüüd on töövoog selline, et pärast keeramist-lõikamist ekspordin negatiivirepro TIFF-failina, positiivin selle – hmh – IrfanView’s, salvestan ja tõstan laifilmikaadrite kausta. Sealt impordin positiiv-TIFFi tagasi Lightroomi ja ilmutan, nagu vaja. Lõpuks kopin vanalt pildilt märksõnad, asukoha ja failinime. Esimese proovipildi kavatsesin algul kustutada, aga siis mõtlesin ringi, panen failile teise nime (nagu on alles ka mõni pilt, mis on skannitud kunagiselt paberpildilt).

Ilmutamise probleem oli, et muidu negatiividelt ja slaididelt skannitud pildid on arhiivis JPEG-failidena (kvaliteet on üritatud paika saada juba skannimisel; JPEG järeltöötlust suurt ei kannata), nii et kõhklesin, kuidas õnnestub eksportida RAW-failist JPEG nii, et kontrast jne on paigas juba enne postiiviks keeramist. Aga TIFF-faili saab järeltöödelda ka positiivina.

Kvaliteedinäide – viimane laifilmile võetud kaader, Stockholm, Nordiska museet 29.5.1991.




Vana pilt (skannitud skanneriklaasilt, valgus käis kaks korda läbi negatiivi ja peegeldus paberilt)




Uus pilt (ümber pildistatud negatiivilt, järeltöötlus)



Vana ja uue pildi võrdlus 100% suumiga

* * *

Keeletunnis kohalik film.

Katkendeid olen näinud kunagi esimese või teise kursuse lõpuks, kus alguse hilinesin, keskel ajuti magasin ja lõppu näidata ei jõutud, nii et kohati on tuttavaid hetki, aga mis juhtub, ka ei tea. Arvatavasti itsitatakse solidaarsusest, ei usu, et kõik kõike sellest suits-hambus-mõminast aru saaksid. Peab kirjutama arvustuse – kavatsen selles kirjeldada võõramaalase jaoks võõrastavaid asju: kõik suitsetavad, ka kodus toas; sisekujundus on 1960. aastatest muutumatu ja tahmunud (suurest suitsetamisest) – kaugel Eestis seda enam ei ole, selle on viimase paarikümne aasta jooksul kõrvaldanud euroremont, aga, näe, sügaval Euroopas on see veel alles. (Muidugi kas enam on, täpselt ei tea, film on aastast 2001. Eurot igatahes veel ei ole.)