Jala läbi metsa ümber pooleruutkilomeetrise hiidristmiku – E tahtis, et ma talle tee ette näitaks, sest teoreetiliselt saab sedamööda minna tööle jala. Ega ikka ei saa. Linnulennul võib ju olla ainult 2½ km, aga seda kauget kaart mööda läheb 7 km ja 1½ h. Teiselt poolt, koerte varjupaiga juurest (kust kunagi läksin jala koju; 5,1 km) enam ei saa, seal on suure ehitusplatsi aed ees. Lühim teekond on seega jaama silla juurest, 5,6 km, 1 h. Suurpõllu suurel ehitusplatsil ehitatakse suurt puiesteed, mis mööda saaks kaunis otse tööle, ootame pikisilmi, millal see avatakse jalakäijatele.
Aga näeme lõokest, pesi tegevat künnivaresekolooniat (töömajast ümber nurga, mis seletab, miks töölt vaateväljas künnivareseid ei pesitse, ma iga hommik vaatan), hallrästast (keda ma varem siin näinud ei ole), lõunasöögil kõrvallauas tubateatrit, mille üks etendaja kannab kaelas tohutut briljantketti.
Õhtul on „Eesti Laulu” lõppkontsert, aga sellest häbist jääme katkendliku ühenduse ja äraunustamise tõttu ilma.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment