Algul kavatsen minna hommikul postkontorisse, aga ei lähe, jõuan hoopis vara tööle.
Pärastlõuna on soe ja mõnus. Paistab päike, vihma ei saja üldse (!!).
Loeng; olen ainus, kes konspekteerib. Pärast ohkan ja ütlen nagu ajakirjanik A.H., et ma pean sellest nüüd teistele kirjutama lõbusa loo (kogemus on näidanud, et konspekti lahtikirjutamisega ei tohi viivitada, pärast ei ole enam midagi meeles).
Keeletunnis on maruigav teema: jalgpall. Meist ainult üks suhtub teemasse pühaliku hardusega. Küsimise peale, mida arvan mina, ütlen, et ma jalgpalli ei mõista; küsitakse üle, kas nagu reegleid või, ja täpsustan, et üldse seda, et 22 meest jookseb platsil ühe palli järel ja rahvamassid vahivad pealt. Peale selle võib igaüks, kellel on pisut anatoomiateadmisi ja ettekujutusvõimet, ette kujutada, mis juhtub jalgpalluri peaajuga, kui ta paneb pea ette üle kogu väljaku lennanud pallile (ja mis tal mõttes on – või mitte –, et ta teeb seda vabatahtlikult).
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment