Täna on meil ümmargune sünnipäev: Št saab 10.
Täielik ikaldus hommikul: vaja teha pangast ülekanne. Mõtlen naiivselt, et mis ma meie putkataolisse kontorisse lähen, linnas on suur kontor, lähen sinna, see on suurem, saab kiiremini. Aga sittagi! Esiteks ootan pool tundi bussi ja teiseks on kesklinna suures pangakontoris parasjagu mingi epideemia – 14 letist on mehitatud-naisetatud täpselt 3, aga üks neist (soomusklaasiga) annab ainult suuri summasid sularaha ja ülekandeid ei tee. Minu ees ootab umbes kaheksa inimest. Kaks tavalist letti näitavad, kui aeglaselt nad töötada suudavad; aega läheb jälle pool tundi. Olen väga närvis (peaksin olema ammu-ammu tööl), isegi minu nähtav nihelemine ja sage kellavaatamine ei kiirenda kedagi. Peale selle olen just täna hakanud kodust tööle kappi teisaldama pakse AW&ST köiteid, nii et mul on seljakott punnis, õnneks ainult ühe köite jagu. Sooja vett ei ole meil normaalselt enam ammu.
Aga mõlemad pälvime pangaametniku imetluse: E sellega, et räägib soravalt kohalikku keelt, mina sellega, et tunnen ära koha loodusvaatega abstraktsevõitu maalil.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment