T, 2681. päev: mitmesugu lennukitest

Hollandi lennuõnnetuseuurijad on avaldanud MH17 õnnetuse esialgse uurimisaruande: link. Väga huvitav; selles on ka ilmaolude skeem (lk 18) ja lähedaste lennukite täpne asukoht õnnetuse ajal (lk 12; viimane erineb pisut esialgsest AW&ST skeemist, vt siin). On ka rusude kaart (lk 21), kust selgub mõtlema panev asjaolu: lennuki esiosa ja kokpit langesid maapinnale ligikaudu püstloodis, aga kere, tiivad, mootorid ja saba liikusid hooga edasi ja jõudsid maapinnale mitu kilomeetrit eemal. Peale selle järeldatakse (õnnetuskohal tehtud paljude fotode järgi), et mõnesentimeetrised, lennuki tihedalt läbistanud killud langesid lennuki esiosale eest ülevalt ning lennuk lagunes hetkega, nii et mõlema musta kasti salvestus (kokpiti helid; lennuki süsteemid) katkeb kell 13:20:03 UTC ilma mingi märgita, et lennukis oleks midagi valesti. Mustade kastide sisu torgitud ei ole, seisab aruandes.

MH17 Wikipedia artikli arutelulehel (mis on tugevasti kallutatud – Kremli poole) nenditakse, et aruanne ainult viitavat võimalusele, et lennuki kukutasid peened teravad killud – aga samas ei teata, et a) see on ülimalt neutraalne ja poliitkorrektne esialgne aruanne ning b) vasaku kokpitiakna foto (lk 23), mis seda eriti toetab, on kas lõigatud samast fotost või on vähemalt tehtud samal ajal kui vasaku kokpitiakna foto AW&ST 28.7.2014 lk 20, mille allkiri ütleb, et selle augud ja kriimud viitavad allalaskmisele SAM-raketiga kindlasti, millega algab artikkel allalaskmiseaegsete lennutingimuste kohta (sh lennukeelud ja lennukid piirkonnas, vt link ülal) ning millele kohe järgneb ajakirja raskekahuri Bill Sweetmani üksikasjalik artikkel SAM-süsteemi Buk kohta.

Muserdav.

* * *

Juubeli puhul taasavaldab AW&ST tähtsaid ajaloolisi artikleid; hiljuti oli üks aastast 1945 ja rääkis ettepoole nooljate tiibadega lennukist Ju 287 – mis oli esimene lennanud nooljate tiibadega reaktiivlennuk üldse* ning kuigi tiivad on tehnilistel põhjustel hiljem olnud nooljad hoopis tahapoole, oli Ju 287 ikkagi väärilise tähelepanuta jäänud teerajaja. Saadan artikli edasi ja sõber mainib faktiviga (et [tahapoole] nooljate tiibadega Me 262 oli lennanud reaktiivjõul veidi varem, aga seda ei võinud kirjutajad siis veel teada). Mis kergitab mälu tagasoppidest esile, et üks esimesi nooljate tiibadega mootorlennukeid üldse oli hoopis vaidtiib-vaatluslennuk Gotha Go 147 (1936), mida korraks mainivad Smith & Kay (German Aircraft of the Second World War) ja DDL (Heinz Nowarra, Die deutsche Luftrüstung 1933–1945, Bd. II). Täna vaatan, kas mainib ka teema kolmas piibel, Green (Warplanes of the Third Reich), mida ma otseselt lugenud ei ole (Smithi ja Kayd olen ning ka DDL just II köite olen ka läbi lugenud); mainib ja mis veel selgub: kui DDL keskendub peamiselt tehnikale ja variantidele ja Smith & Kay kasutusele, kirjutab Green pikalt väljatöötamisest. Nii sirvin ja saan teada, kuidas lugu tanki kukkumisega läbi puust transport-hiidpurilennuki Ju 322 põranda ikka oli – see ei vajunud niisama vaikselt ja raginal, vaid sissesõidu kaldtee oli liiga järsk, tank (Pz.Kpfw. IV) kaldus üle läve jõudes äkki ja täie raskusega ettepoole. Ja et operatsiooni Seelöwe sügisel 1940 mitte ei tühistatud, vaid lükati edasi, mistõttu Ju 322 ja Me 321 väljatöötamine jätkus, kusjuures Me 321 sõrestik oli metallist, aga Ju 322 oma puust, mis oli Junkersile kui algusest peale metall-lennukeid tootnule suur nöök. Programmi lõpetamisel mais 1941 (pärast masendavaid lennukatsetusi – Ju 322 laugles ise ilusti, aga seda oli võimatu pukseerida) oli 200 tellitud lennukist tootmises juba vähemalt 60, need saeti klotsideks ja nendega köeti puugaasiküttega autosid.

Ning et Erich Bachem pakkus püststardiga rakett-„seadet” (Gerät) Bachem Ba 349 Natter riigihankele, millega otsiti rakettmootori Walter HWK 109-509 jaoks väikest hävituslennukit (samas hankes pakkus Heinkel tillukest lennukit P.1077 Julia, mis oleks startinud teise lennuki, nt Ar 234 kantuna), aga ta saadeti sealt tagasi, sest tingimustes olnud ette nähtud, et lendur maandub koos lennukiga. Bachem – kes ameti poolest oli hoopis tisler ja tootis pärast sõda Argentinas kitarre, nagu märgib suur Ba 349 raamat sarjas Luftwaffe Classics – ei jätnud jonni ja kaebas otse Himmlerile, kelle toel Ba 349 hanke otsekohe võitis ja läks väljatöötamisele.

* Saritootmiseni jõudis neljamootorine (4 × BMW 003) Ar 234C, aga selle tiib oli sirge.

* * *

Õhtul E-l lennujaamas vastas. Lennuk tuleb nii hilja, et ma jõuan enne isegi põranda pesta. Algul tuleb lennukist üks töökaaslane, kes kiidab, et tuli just Tallinnast, mispeale märgin, et ahhaa, siis ta sõitis samades lennukites kui E, ja pärast saan teada huvitaval teemal „Töökaaslane lennukis”.