Õhtul kopin helisalvestist ära uuemaid salvestisi (juuli algusest alates) ja leian, et möödunud reede õhtul kisas peale öökulli maja taga ka nahkhiir. Esimese salvestuse ajal täheldasin, et helitugevus ei ulatu hästi näidikul soovitatud tasemeni –12 dB (maksimum on 0 dB), isegi kui salvestustaseme nupp oli põhjas, ning selgus, et mikrofoni tundlikkusnupp oli kogemata asendis MIC SENSE LOW, mida kasutusjuhend soovitab kasutada tugevate helide salvestamisel, näiteks rokk-kontserdil. Lülitasin seejärel tavalisse asendisse MIC SENSE HIGH ja teise salvestuse helitugevus oli normaalne. 96 kHz võttesagedusega salvestisel on lineaarne sagedusskaala kuni 43 kHz ja kõrvale kuuldavad helid seega skaala alumises otsas. Öökulli huike maksimum on umbes 1100 Hz ja see on kuvatava spektri alumises servas. Ent esimesel salvestisel olid peale selle spektri keskel (vahemikus 15...25 kHz) selgesti näha umbes iga 0,8 s järel korduvad umbes 0,1 s pikkused helid, mis aeglustatuna selgusid kuuluvat nahkhiirele (iga 0,01 s järel korduv langev tiksumine, mis kõige tugevam tiksu lõpus sagedusel 16,5...17,6 kHz) – ja seda kõike 19. septembril, täpsustan; muu pilt oli kaunis puhas (nt kauget linnamüha ei olnud).
Kõrvaga kuuldamatu nahkhiir oli valjem kui öökull |
No comments:
Post a Comment