R, 2007. päev: loomaaed

Õige papagoihuviline teab, mis siin pildil toimub.

Rongisõit ja jalgsimatk Teraskodu loomaaeda, mis on järjekordselt püstitanud loomaaia piletihinna rekordi, 30 € (aga on investeeringut ikka väärt – samas on neil nüüd kahe järjestikuse päeva pilet (32 €) ja, kui õigesti mäletan, maksab aastapilet sedasi, et alates neljandast külastuskorrast saab sisse tasuta). Neli aastat tagasi oli piletihind 22 või 23 €.

Loomaaias suhteliselt sihilik ja kompaktne kulgemine, algul jääkaru juurde – jääkaru ei ole kodus* –, siis jõehobude juurde – kus pooletonnine vasikas üritab rippuda ema kõrva küljes ja ma imetlen basseini puhastustehnikat –, siis nandupesa juurest hallpapagoide juurde, keda on kuidagi rohkem kui varem, siis orangutanide ees sööklasaba ja seejärel katuse all piknik. Orangutanimajas möllavad saarmaste asemel ekskavaatorid ja labidamehed, orangutanid kiiguvad oma tagatoas ringi ja vaatavad neid aknast. Paar orangutani on õues, kes uudistavad inimesi mõnekümne sentimeetri kauguselt klaasi tagant ning vahivad hoone esimese korruse akendest sisse.

Siis papagoietendus üha vanemaks jääva papagoijuhiga (väljapanekusse on lisandunud valge kakaduu, kes vähemalt helivaljuse poolest suurte papagoidega täielikult ühildub – millest võiks meenutada loo, kuidas H ja A käisid K-l ja W-l külas), uus pingviinimaja koos alt ja pealt vaadeldava sügava pingviinibasseiniga, sipelgakarud, hundid alamliigist Canis lupus arctos ja merilõvietendus, kus koos merilõvidega kümbleb uus naisterahvas. Naljad teemal, mis on juhtunud eelmiste esinejatega. Suur isasmerilõvi uut esinejat veest välja ei heida nagu eelmisi. Uus alles, võib-olla.

* Kunagi ammu oli Korkeasaari loomaaias siilide erinäitus, kus pikk stend rääkis siili elust ja kommetest ning kõige lõpus oli aediku sees siilimajake, millel aga selline silt:

Siili ei ole kotona
Igelkotten är inte hemma