Tagasisõit

Teen tembu ära minagi ja saabun siiakandi mägedevahelisse lennujaama odavlennufirmaga, kellel läheb kole hästi.

Lennuk (B737-8AS) on täis. Kõrval istub rida saksa tütarlapsi, kes näevad kohta näitavat lennuväljamehikest ja lehvitavad talle vastu. Rida eespool istub venekeelne pere, kelle eluõis algul taob aknakatet üles-alla (vähemalt veerand tundi, väsimatult), kuni vahekäigu poole komandeeritakse. Suht ebatsensuurselt kõnelev pereisa plaksutab ja braavotab, kui lennuk maandub, vahib siis hetke nõutult ringi ja nendib: „Russkih zdes’ malo!”

Maapinnal on näha palju ja huvitavat ja kõige esimene saksamaine lapp oli Hannoveri lähedal, nagu Google Earth pärast näitas (kanalite järgi).

Bussis vaatan filmi „Malev” tagumist poolt, mis on tõsisem kui esimene. Mu kõrval istub viisakas lõunamaine härrasmees ja vahepeal hämmeldunult piilub, mida naeran, kui ekraanilt paistab kaks verist maas lebavat sõjameest, üks veel käteta ja puha. See-eest pärast plaati kuulates ei kuule ma üldse, kui taskus mobiilid mitu minutit helisevad; ta lausa torgib mind, kas minu mobiil. Viisakuse mõttes hoian edasi mobiile suisa käes.