Öösel on 14,4 kraadi sooja. Mingil linnul on sügis ja kevad sassi läinud ja ning ta laulab öösel.
Ükspäev toimetas toanaaber sisevõrgu jaoks uudist, kuidas dinosauruste klubi (ehk need, kes on töötanud üle 10 aasta) on suurenenud, ja küsis, kas ma tean, kuidas dinosaurused ilmale tulevad, et sündimine on kuidagi imelik. Pakkusin, et kooruvad, ja see ongi läinud käiku. Jutus on ajakirjandusliku kombe järgi lõpus ära seletatud, kes olid dinosaurused; neid on arvatud üheks liigiks... Silmaring, silmaring!
Töötlen laupäevase veinikeldri pilte. Seekord resideerub sensoril neli tolmukübet (reas, muide, aga üle kogu kaadri; pool aastat püstvormingus pilte ilustanud kübe on lõpuks lahti põrunud, aga talle on kasvanud kolm uut pead asemele nagu hüdrale). Pilte võtsin 150, pärast teist ülekäimist on alles 84. Siht on 38 näidatavat pilti (iga neljas). Endale hoida on kavas veel neli pilti sellest, kuidas künnivares kiusab hiireviud, ja paar veinikeldri inimesteta vaadet. Inimestega pildid lähevad kas näitamisele või hävitamisele – ei saa ju näidata ega alles hoida pilte, kuidas inimesel on nina sügavalt veiniklaasis või istub nii, et aluspüksid paistavad, või on lihtsalt jäänud pildile veidra näoga või nagu kellegi nina all rusikaga vehkimas või liiga sügavalt silma vaatamas või liigutamise pealt asendis, mis pildil tundub, et kukub kohe-kohe ümber või nagu oleksid sõrmed umbes 30 cm pikad. Just seepärast pildistan viimasel ajal sama võtet aeglase sarivõttega (3 kdr/s) mitu pilti ja valin pärast sobiva välja.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment