Tänane päev läheb lausa ajalukku: esiteks ületab maja uudiskünnise, teiseks koguneb kohaliku tuumajaama vastu protestima CO2-sõpru tunduvalt vähem kui korraldajad oodanud ja kolmandaks – et mitte tekitada järjekordset kergeusklike pahameelelaviini, ei kommenteerinud ma seda feisspukis – tellib kohalik eestlaskond mingis Eesti veskis jahvatatud mahejahu arvates, et ega 1600 km raadiuses paremat jahu ole, aga teadmata, mis osa on toote olelustsüklis logistikal, mistõttu on mul kripeldanud keelel küsimus, kas see tuuakse kohale jalgrattal, hobusel või päikeselennukil.
Majast rääkiv uudis on ühes kohalikus lehes juba leheküljel 19, mis on täitsa hea saavutus, sest lehes on täna 80 lk (millest enamiku, nagu ikka, täidavad väga suures formaadis leinakuulutused, kusjuures siinmaal võidakse leinata ka haua tagant). Kohale on aetud korrespondent ja kokku on lahmitud nii faktivigu täis artikkel, et palju ei puudu, et ma saaks siia panna lingi kartmata, et lugeja saaks aru, kus ma siis elan. Teise suurema kohaliku lehe (kokku on kohalikke lehti neli) ostan ehku peale, sest putkas ma uudist ei leidnud. E pärast leiab rubriigist „Mitmesugust”; seal on kasutatud päästeteenistuse tehtud pilti ja kui esimese lehe jutt jutustas ümber politsei pressiteadet, siis teine leht muidugi kuulutab juba pealkirjas, mida politsei ainult oletas. Esimene leht on faktidega käinud ringi samuti lennukalt, lõpetades uudise väitega, et sarnased juhtumid olevat elanike väitel „viimastel aastatel tunduvalt sagenenud”, mis tähendab, et eelmine kord oli 2008.
T. linnakeses poodlemas (uus, viies mälukaart, arvestades seda, et eile õhtuks oli kaasaskantavast pildiressursist ammendatud ligi 90%). Täna mul üldse suurt fotokat kaasas ei ole.
Krimkas jõuakse näilise lahenduseni, mõrtsuk teada, ainult kinnivõtmise asi, aga raamatu lõpuni on kahtlaselt veel 30 lk. No vale puha, kahtlustatav puhta süütu ja Wallander peab hingepiinades heitlema veel 20 lk, mis raamatus kestab mitu kuud.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment