Ligi kolm nädalat kestnud puhkus on läbi nagu läti raha ning midagi ei tule välja soovist, et esimene tööpäev oleks vaikne rahulik (kusjuures töölaua taga võtab vastu tüüpiline 1. septembri värvihais, sest on värvitud seinu). Kohe täna pean kirjutama tagasiside kuubis (oma kursusel ma tänavu rääkisin, mitmendast voorust alates kaotab tagasiside mõtte, kusjuures n < 3), mida teen võrdlemisi viisakalt (arvestame asjaolu, et seda, et susserilvusseril häda midagi, üritatakse väita kohe esimesel puhkusejärgsel päeval). Asjaolude kontrollimine aitab anda tagasi sama puuga, millega on proovitud virutada meile: enamike paranduste väitmine vaieldavateks kosmeetilisteks parandusteks ei tee olematuks tõlke raskeid vigu (mida ülekontrollimisel on veel rohkem kui märgatud esialgu). Kahju, et ma ei tunne teoreetilist retoorikat, muidu loeksin heameelega üles (ladina nimetustega) loogikavead, mida teeb tagasiside ruudus. Neid on mitu ja nad ainult suurendavad asja üldist haledust. No korrat, kui ei oska, ütle, et jah, me bad, tegime pahasti, järgmine kord proovime paremini.
Saabub ka kutse saabuda saksa keele kursusele. Teatavasti on vaja esitada kinnitus, et kutse saadud, ja teatavasti on kinnituse koostamine väga keerukas. Prindin välja juhendi ja ajan sealt järge. Esimesel katsel on kõik õigesti, aga pärastlõuna asemel märgin kogemata hommiku. Muuta ei saa, kirjutan järgmisele instantsile, et palun eirake, ma saadan kohe uue. Tuleb alustada otsast peale. Seekord on kõik õige (andmed tuleb sisestada kõik uuesti) peale koolituse prioriteetsuse. Kolmas katse. Selle peale saan osakonnajuhataja asetäitjalt meili, et aga teil on taotletud keeleks märgitud ju hoopis rootsi. Selgitan, et jah, keerukas evolutsioon, algul oli saksa, siis vahepeal rootsi, siis tehti koolitustaotlused, siis muutus keel saksa keeleks, siis tuli 2011. a ametlik koolitusprogramm, kus mu nime järel kirjas saksa keel, ja ma käisin jaanuaris koguni saksa keele tasemeeksamil. Umbes neljanda katse peale vastab osakonnajuhataja asetäitja, et ma proovigu see rootsi keel kuidagi asendada saksa keelega. Vastan, et see on võimatu, aga kui kõlbab, siis kirjutaksin selgituse, miks rootsist on saanud saksa, mõnele vabatekstiväljale, nt lahtrisse „koolituse eesmärk”.
Saatsin ema hommikul lennuki peale. Linnaliinibusse arvestamata on mõne päevaga läbitud 1118 km raudteel, 21 km bussiga ja 32 km jala.
Uus dušivoolik, sest vana hakkas äkki hommikul vett heitma iks suunas ja siis eraldus dušisõel. Pestes voolikut ühe käega enda kohal hoida ei ole kuigi mõnus ja reaktiivjõud on ka päris äge. Lastevanematele ei soovita arutada võimalust, mis saab, kui keerata vooliku küljest dušisõel ära ja panna vesi jooksma täie trukiga. Efekt on ilmselt veel ägedam kui see, kuidas muiste ütlesime maale külla tulnud pahaaimamatule onutütrele, et lahedat nalja saab, kui kaevust vett pumbates panna käsi kaevusuule ette, ja ise taganesime ohutusse kaugusesse – Pätsu-aegsed kaevumeistrid olid kaevupumba varda pannud jooksma läbi üpris tihedalt istuva muhvi ning kaevu kohale tekkiv purskkaev oli ühekorraga neli meetrit kõrge ja neli kraadi soe.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment