L, pärastlõuna: Strasbourg

Oleme Strasbourgis kolmveerand üks, hotelli saab kahest. Samas kella kaheteistkümnest kaheni sööb Prantsusmaa lõunat.

Prantsusmaal on kell 12–14 lõuna.

Keskel: Lohkäs

Sööme söömakohas Lohkäs ja lõunasöögiks on vorstidega hapukapsas! Vahepeal ema hoiatab, et ärgu ma küünarnukki liigutagu: mu tooli tagant sõidab läbi minirong. Vanaema rääkis, et oli Kadriorus Viidemanni (sic!) tänaval elades omandanud harjumuse majast Vesivärava tänava poole väljudes trepil seisatada ja kontrollida, et kummastki suunast rongi ei tule – kitsarööpmeline raudtee sadamasse läks kohe maja eest läbi, nii et isa lapsepõlves sisse seatud telefon üle tänava sõbraga ähvardanud oma traadiga maha tõmmata veduri korstna.

Tahame maksta rohkem, sest meile tuuakse kõrvallaua jaapani nooriku arve.

Tagasi hotelli. Oluline ärakeeramisorientiir on Pika tänava (Grand Rue) araabia einelaud, kus mu arust on akna peal maiusena frititud lambasoolikad.

Üle tänava katusekorteri rõdu küljes on Iraani ja Kreeka lipu vahel vikerkaarelipp. Toast paistab otse kööki ja kraanikausi ümbrus on väga puhas.

Umbes 20 cm nabast allapoole nähtava palja kõhuga hotelliteenindaja juhatab, et liftile tuleb minna läbi hommikusöögisaali „ja siis järgige seinal olevaid nooli” (ta räägib muide ainult prantsuse keeli ja saan aru). Pärast saali tuleb pesutuba, siis pikk kulunud koridor, siis teine koridor ja lõpuks pisike kulunud teeninduslift. Pärast linna minnes filmin.

Äkitselt suurenenud intestinaalse rõhu tõttu on mul vahepeal üpris paha. Leian „Napoleoni kättemaksu” põhjuseks hommikusöögil manustatud puuviljakompoti, millel oli vähe veider maitse. Hotellitoas muide ei ole seepi, aga mul on kotis Cutasepti.

Poes, mineraalvesi. Astume läbi Väikese Prantsusmaa servast. Pika tänava ääres on l'Occitani pood ja sealt ostan seebi.

Peale õigel ajal õiges kohas olemise on vaja olla ka õigel pool.

Siis põhilise vaatamisväärsuse juurde. Sain alles päeval raamatust teada, et katedraali läänefassaadi lõunaportaali põhjatalumi läänepoolseim kuju ei kujuta totakat neiut, vaid meesterahvast.

Avatud on ka krüpt, seal näitab organist, mis häält teeb orel.

Kambersuurtükk

Haakpüss

Kivikäärid

Katedraali kõrval platsil on „keskaja päevad”, mis on asi, millest ei saa ma esil olnud järeletehtud haakpüssist ja kambersuurtükist hoolimata kahjuks kuidagi kirjutada ilma jutumärke lisamata.

Väljas on ka kivikäärid – viimati A. kreisilinnas viibides pildistasin hoolikalt üles maakonna peamise vaatamisväärsuse seinad eesmärgiga kaardistada kohad, kus on näha kivide tõsteaukude jälgi (eelmise korra piltidelt jäi mulje, et ühes kohas on neid rohkem kui mujal, vaja kontrollida).

Kiviraidurid näitavad oma kunsti ja on taibanud kavaluse: anna lapsele meisel ja haamer ning ta toksib innuga nii kaua, kuni midagi enam toksida ei ole (vrd innuka noore lumekoristaja lugu selle lingi lõpus).

Ümber platsi sõidutatakse lapsi eesli seljas. Eeslitalutaja päev on olnud vaevarohke.

Pange tähele friisi rõdu all. Märkasin seda alles pildilt, ei taibanud kohapeal pikemalt pildistada.

Platsi all suhteliselt avatud kavatisega kemmergus on koristajate laua kohal saksa huumor: kuidas kasutada WC-harja. Esimesel pildil on allkiri „täitsa vale”: mees puhastab sellega hambaid. Teisel on „vale”: kammib pead. Kolmandal on „peaaegu õige”: pühib harjaga tagumikku, ja neljandal on näidatud õige kasutusviis.

Minitrammi putka peal on silt, et muidu läheb viimane minitramm kell 17.30, aga mitte täna, kui on mingi koosolek vms. Kell viis saabub viimane rong, laseb reisijad maha ja kihutab iks suunas minema.

Siis paadiga ringsõit (7,8 km) mööda Illi üles ja vallikraavi alla, siis mööda Illi alla Euroopa Parlamendini jt euroasutusteni, siis tagasi. Kell on palju ja päike loojub, kullates veerand tunniks kõik kaldad ja seinad.

Euroopa Parlament

Kohvikus õhtusöök. Mööda kõnnib tuleneelaja.

Maja Piimapõrsaste turu nurgal

Mõtisklen, kas söögikoha vastas olev maja on filmis ハウルの動く城 (2004) see, mille rõdule maanduvad kohe alguses Howl ja Sophie (või on see Colmari maison Pfister). Küsimus jääb lahtiseks, kuni filmi uuesti näen, sest filmi kunstilise lahenduse paksust raamatust just see taustapilt puudub. (Hilisem lisandus: maison Pfister on.)

Hotelli aknast paistab, et naabritel on rõdul pidu. Õlut joovad kaks noormeest ja neiu ning pärast teevad nad tule surnuks ja lähevad kolmekesi minema.