R, 4169. päev: hambaarst ja Lichtenberg

Kl 9 hambaarst, olen võtnud kogu päeva vabaks. Olime hambaarstiga lepppinud kokku, et paneb nüüd neljanda kruvi, mida juulis panna ei saanud; vahepeal pikenes AB-kuur, aga hambaarst vastas, et see kruvimist ei sega.

Loen ootesaalis veerand tundi klassikat, „Noore Wertheri kannatusi” (1. väljaande tekst, 1774). Iga teine sõna on ach! ja O!

Üritan lohutuda, et protseduur peaks olema viis korda kergem kui juulis (4 kruvi + 1 tõmbamine) ja kestma seega 2 h 15 min : 5 = alla poole tunni. Sama arvab ka arst, et ärgu ma muretsegu, asi on lihtne, ainult 20 minutit, tõmbama ei pea ega midagi. Ta laual on aparaat, ilmselt kruvipuur, millega saab reguleerida pöörlemiskiirust (näidikul on 800 p/min) ja pöördemomenti (näidikul on 20 N·cm). Kui lina näo peale laotatakse, kahetsen hetkeks, et ei võtnud kampsunit ära, et kui lähen sama higiseks kui suvel, on märg ka kampsun. Siis desinfitseerib hambaarst midagi hoiatamata suuümbrust ja ühtäkki käsib mitte hingata (kui olen just välja hinganud), nii et ei jää midagi üle, tuleb ikka hingata ja tunnen, kuidas etanooli- vms alkoholiaurud imenduvad ninas. Mõtlen korra, et ahhaa, protseduur algab ja ma olen kerges švipsis, aga siis mõtlen, et ei, kogus on väga väike.

Kui ükskord tuimastus kogu lahtilõigatava igeme on tuimastanud (mis ei toimu päris nii kiiresti kui arvata), kougib ja uuristab hambaarst midagi ning siis õmbleb kinni ja teatab, et sooh, valmis. Ja järgneb pikk jutt, kuidas luu on endiselt selles kohas pehme jne, millest järeldan, et jälle ei saanud ta sinna kruvi panna, nagu juhtus suvel, ja jälle tuleb oodata, kuni puuritud auku kasvab uus luukude (nagu oli kasvanud juulis puuritud auku). Küsib, kas mul on 600 mg ibuprofeeni; vastan, et ei mäleta, aga see-eest on mul suur [näitan kätega] karp 1 g paratsetamooli.

Siis lähme operatsioonitoast tavalisse hambaarstituppa, ta teeb tänasest hambast röntgenipildi ja suureks üllatuseks näen, et kruvi on kohal! Tooli istumisest alla tunniga! (Ta on kinni pannud aega üldse ainult 1½ h.) Lähen koju, jääpakk põsel.

Veel suuremaks üllatuseks selgub, et tänase protseduuri koht eriti ei valuta. Kella ühe paiku, kui arvan tuimastust üle minevat (kuigi see hakkas lahtuma juba enne), võtan 600 mg ibuprofeeni, aga kui selle mõju lahtub, ei ole valu muidu kui põske katsudes. Täna kästi süüa külma sööki, teise poolega, homme tohib ka juba sooja. Aga üldiselt on mugavam kui suvel, kui ei saanud üle nädala süüa kõva toitu.

* * *

Pärastlõunal postkontorisse. Pakis on Lichtenbergi „Sudelbücher I–II”, õigemini ka Lichtenbergi muud märkmed kui ainult „Sudelbücher”, nt tema Staatskalender-päevik, 1789–1799, mille seas on ka talvesemester 1790/91, mil tema füüsikaloengut kuulas hilisem saaremaine rahvavalgustaja, nagu ütleb teatmeteos „Das Publikum der Physik. Lichtenbergs Hörer”. Seal siiski seisab, nagu maininuks Lichtenbergi Staatskalender-päevik teda 2.4.1792, aga a) selleks ajaks oli ta juba tõenäoliselt Göttingenist (kus ta oli veel jaanuaris 1792) üle läinud Erfurti (kus sai dr. med. millalgi 1792, aga juba IX 1792 on ta Saaremaal tagasi) ja b) selle kuupäevaga kannet päevikus ei ole!

Saab teada, et Lichtenberg käis läbi inglase Lawrence’i ja tema poegadega (kaks või kolm), kes üksvahe õppisid kõik tema juures ja kellest ühe poja eraõpetajaks oletab nimetatud teatmeteos saaremaist rahvavalgustajat, sest nad immatrikuleerusid detsembris 1791 (L kolmandat korda: tertia vice noster civis) järjest numbrite all. Peale tavaliste päevikuasjade on siin-seal mainitud ka teaduslikke katseid: näiteks kuidas üritab Lichtenberg elustada kärbseid või paneb suhu [elektriliselt ühendatud] plii- ja vaskplaadi [ning tunneb elektrit].

* * *

Venekeelse meemi järgi peaks Šp rõivastuma halloweenipeol katkiste kummikutega hulluks ingliks ja Št võrksukkades ennasttäis kääbikuks.