Läbi saab Crusading and Chronicle Writing on the Mediaeval Baltic Frontier: A Companion to the Chronicle of Henry of Livonia (2016). Esimene kolmandik on kroonika ajast, teine kroonikas kirjeldatust (sh kuidas ammumehed tegutsesid snaipritena!) ja kolmas kroonika vastuvõtust, näiteks kuidas samast materjalist kasvas ühel maal müüt Henrikust peaaegu kui Muinas-Läti laulutaadist ja teises treiti kümnete ajalooliste jutustuste najal müüti muistsest õnnepõlvest, nii et tänapäevalgi veel selgelt öeldes vihastatakse, kui tagasihoidlikult märkida, et khm, mingit püsivat ülemaalist malevat olemas ei olnud: ainus ajalooline allikas tollase ühiskonnakorralduse kohta on Henrik, kes mainib maleva ülemaalist kokku kutsumist ainult paar korda ning seegi kokkutulemine kestis (1215) kaks nädalat (mu ettekujutuses kestaks kiirmarss ühest Eesti otsast teise, isegi teedeta maastikul, tunduvalt vähem). Ning iga-aastasest üritusest Raikkülas, millest omal ajal tegi õigusteadlane Jüri Uluots peaaegu et muinaseesti parlamendi ja millest hiljem tekkis muidugi ka sekundaarpärimust, on Henrikul teatavasti ainult pool lauset ja see on ka kõik, mida on sellest üldse teada.
Lisatagu, et sarnaseid põhjalikke oopusi Henriku kroonikast on veel kaks (sama koostaja, Alan V. Murray): Crusade and Conversion on the Baltic Frontier 1150–1500 (2001) ja The Clash of Cultures on the Medieval Baltic Frontier (2009).
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment