Rongiga põhjaosariikidesse, kohale lõunaks. Möödume sisustusesemete poest, ütlen: „Vaata, flamingod!” ja siis E märkab, et igal flamingol on eri pilk. Pood on kinni; lõuna ajal siis arutame, kui palju oleks suurim hind, millega nõustuksime, ja millal saaksime tulla, kui pood lahti.
Lossis näitus, kemmerg on suurtükitornis. Võtke teadaolevalt liigutavale näitusele ikka taskurätt kaasa.
Jäätis ja siis selgub, et ennist nähtud sisustuspood on lahti. Flamingomaal maksab umbkaudu kolmveerandi maksimumist, nii et kaup kohe koos. Pakitakse sisse, soovitatakse jaama minekuks matkarada, maali saab kanda pikemast küljest kaenla all (120 × 90 cm). Metsas teeme pilti, et kus muidu satub ruutmeetri flamingodega metsa.
Rongis näen unes kemmergute tüpoloogiat, üks on „pealiskaaneline”.
Läbi saab „Eesti argielu. Teekond moodsasse maailma”. See peaks olema vana aja ihalejatele kohustuslik kirjandus, eriti hügieeniajaloo osa. Mõningaid vanu kombeid mäletan veel lapsepõlvest ja näiteks unustamatu on lõhnakombinatsioon „värske leib + mitukümmend pesemata inimihu kuumal suvepäeval”, suvitamiskoha poe „pikapäevarühmast” (kaubaootajate saba), sest see oli maanurk, kus sauna ei tuntud ja inimesed pesid end köögis pesukausist kord nädalas.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment