Hommikul poest uus aurpuhasti, suurem kui eelmine, rataste, vooliku ja eraldi käepidemega.
Pärast naaberlinnas, algul söömas (Kella kõrts on vanas majas tagasi!) ja alles siis poes, millel on ka oma lõbu. Matkatarvete riiulite vahel oodates jääb mulle silma sihuke väike vidin nagu kompass. Neid on poes mitmesuguse ehitusega; üks on peilimistraadiga, näikse olevat Cammenga U.S. M-1950 3H kloon (aga triitiumita, pilt ei helenda).
Näit ühtib kraadi pealt pikksilma sisseehitatud kompassiga.
(Te muidugi mõtlete, miks on kompassiga vaja peilida; aga teadke, et enne GPSi olen koguni Eestis sisemaal peilingu abil määranud asukohta.)
Eestis on magnetdeklinatsioon täitsa tuntav (8½°…9½°); ülal lingitud blogi õpetab kaardi järgi peilima hoopis lihtsamalt: joondage kaart mitte tegeliku põhjasuuna, vaid magnetilise põhjasuuna järgi ning kandke asimuut kompassist kaardile ja vastupidi malliga, mitte otse kompassiga.
Ja siis selgub ka, et aastavahetusel silmapiiri taga nähtud ilutulestik ei olnud üldse naaberlinnas, vaid kaks korda kaugemal Kaiserslauternis (kaugus selgus selle järgi, kui kõrgel on olnud linna ilutulestik, kaugus ja kõrgusnurga tangens, ja maakera kumeruse järgi).
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment