Hommikul edasi jube udu, neli kraadi sooja. Panen mantlihõlmad kinni.
Maja ees on kallurist pudenenud keset teed maha paarsada kilo mulda, mida autojuht labidaga kokku kraabib. Õnneks on selles kohas kolm sõidurida, liiklust ei takista.
Bussis on piletiautomaat katki, bussijuht teatab, et c'est bon, pole vaja maksta, sõidutab niisama. Tulen natukese aja pärast maha ja ootan järgmist, et ikka saaks pileti.
Tööl on väga vaikne. Eilset korraldust alustada tööpäeva kell 10.30 võetakse väga tõsiselt. Miinus neljandal valvelaua juures ei põle kell 10.27 isegi laetuli.
Mu astronoomiapoest tellitud väikse optikaseadme pakk pole ikka saabunud. Selgus, et selle toob kohale logistikafirma, mitte post. Postiga oleks tavaline menetlus, et pakile peab kontorisse ise järele minema, logistikafirma aga jättis mulle nii üleeile kui eile postkasti sedeleid, et mind polnud päeval kohal (mille arusaamatumaid kohti ma Babelfishi abil prantsusest inglisse murdsin). Saatsin eile hommikul faksi, et palun toimetage pakk mulle tööle, aga tänaseni pole midagi juhtunud ning kontserni kodulehe pakijälitus näitab, et eile õhtuse seisuga puhkab mu pakk firma laos. Kohalikul esindusel puudub meiliaadress (võõramaalasena on nime ütlemine telefonis igavene piin, hea veel, kui V asemel satub nimesse W nagu telefoniga, aga nimi võib moonduda täiesti tundmatuseni). Täna õnnestub telefonil firmaga ühendust saada ainult umbes kaheminutise ootamise järel. Onu kinnitab, et oodake! Paki senine teekond on olnud huvitav: 1 päev sõitu, 2 päeva laos.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment