Saan Ekspressilt vastuse. Mu kommentaar läks siiski kohale, sain nimetatud teate brauseri mingi seade tõttu (pean uurima).
Eesti kolleegid M ja M on saatnud Eesti-esitluse jaoks pilte. Selgitan oma nägemust ehk mida ma seal näha tahaks ja mis pildid on puudu. Esitlus kestab 40 sekundit, 10 pilti, iga pildi jaoks 4 sekundit – koos allkirjaga. Seega väga kirjusid pilte näidata ei saa. Tallinna vanalinnast, mis peaks kindlasti sees olema (ainus käegakatsutav asi Eestist UNESCO maailmapärandi hulgas – teine on Struve geodeetiline kaar, mida jagab kümme riiki), on mul kavas välja panna tavatust rakursist võetud pilt Niguliste torniga (eelistan seda postkaardivaadetele):
Mu arusaam on, et esitluse eesmärk ei ole anda ülevaadet töötajate ja nende omaste fotosaavutustest ning nõnda peaks näiteks vaadetel olema silmapiir otse. Selle 10 pildi hulgas on vähemalt neli looduspilti ja nende kvaliteet peaks olema parim võimalik. Leian Internetist paar pildipanka ja mitu võimalikku pilti, peab otsima hakkama nende autoreid, et viisakalt küsida.
Prantsuse keeles tulebki hirmus uni peale. Torgin end pliiatsiga, aga vahepeal näen lahtisi silmi unenägusid, näiteks paberil sõnu, mida seal tegelikult ei ole. Päris norinal magamakukkumist siiski väldin (ma igaks juhuks ei käinud lõunal, sest täis kõht = sügav uni).
Teeme harjutusi qui ja que peale, mille vahe on mu arust täiesti arusaadav ja pole vaja otsida nõrku seoseid inglise keelega, nagu õpetaja üritab (teadmata täpselt, mis sõnu inglise keeles samas kontekstis kasutatakse). Siis ütleb õpetaja järjekordselt, et meie rühma suuline väljendusoskus on horrible, ja üks bulgaarlane võtab kätte ja solvub, mispeale õpetaja peab seletama, et see on lihtsalt rahvalik omadussõna.
Eelmises tunnis kirjutatud "kirja vanematele" kohta arvas õpetaja, et see oli mul liiga lühike; olen nüüd targem ja ei kirjuta mitte igasse teise ruutu, vaid igasse kolmandasse. Käekiri on kah suurem. Ja kirjutist saades leiab õpetaja, et mis tore, ongi pikem lugu.
Veel saame põhjaliku ülevaate taskutelefonikasutajate räigest nöörimisest Prantsusmaal, kus telefoni saab osta ainult koos kaardiga ja kaardi ainult koos telefoniga, kus ettemaksukaarte ei tunta, kõik käib lepinguga, ning kus piiriülene telefonikõne maksab 1 €/min ja pärast seda, kui tal oli ükskord arve 600 € (tänu jutuohtrale sõbrannale), piilub ta arvet iga kord äärmiselt ettevaatlikult (näitas, kuidas). Loo ajendiks oli see, et Küprose kreeklasel oli laua peal kaks taskutelefoni.
Pärast korteris puhkan natuke ja loen, siis parandan kodutöid. Internet on teenusepakkuja poolt maas.
No comments:
Post a Comment