Rohu saksa Wikipedia artikkel on mitu korda pikem kui eestikeelne: temast on kirjutatud ringi kõik, mille oli kirjutanud C. Hasselbladt; eesti Vikipeedia filosoofid ei ole nähtavasti selle tõlget lugenud.
Roht on selge mõistusega, tema jaoks oli taluelu üle mõistuse raske töö ja selles ei olnud idealiseerida midagi (nt arusaamatus, miks pidi linu peksma alati öösel või miks pidi perenaine vedama pekstud õled kaugele aita alati seljas, öösel, kaks hobusekoormat ühe öö jooksul – öösel pidi peksma linu mõisa ajal, kui päeval tehti mõisatööd, aga miks pidi seda öösel jätkama ka siis, kui mõisa enam ei olnud?)
Teine on „Das Michaelishaus in Göttingen”. Jõeäärses tiivas, kus vähemalt teise tudengiaja alguses (aga oletan, et ka esimesel tudengiajal) elas saaremaine rahvavalgustaja, oli hiljem mitmesuguseid füüsikalaboreid. Üks seal töötanuist oli Walther Nernst, kes 1920. a Nobeli auhinna tänukõnes ütles sellised tähelepanuväärsed read:
Wissenschaft und selbst Kunst sind nicht nationale Liebhabereien. Die Begriffen von Wahrheit und von Schönheit sind allen Kulturvölkern gemeinsam und können auf die Dauer durch keine politischen Differenzen willkürlich von einander getrennt werden.
Selle peaksid kõik, kes räägivad mingitest riiklikest teadustest, kirjutama punasega seina peale.
No comments:
Post a Comment