T, 4187. päev: LM

Ei ole siin nagu märkinud, aga viimase nädala olen ehitanud Apollo kuumooduli mudelit. Paberist ja 1 : 48, autoriks Jaapani pabermudelifirma U-Don Factory, pdf-failidena 9 A4 lehel, millest mõni tuleb printida paberi mõlemale küljele. (NB! Jutt ei ole LM kuulsast 1 : 32 pabermudelist 21 lehel, mille veebilehte olen paar korda üritanud avada, aga paraku kargab telefonist avades brauser kuhugi mujale ja ma ei ole neid saanud alla laadida.) Kokkupanekujuhend on jaapani ja inglise keeles (tõlgitud ei ole mitte päris kogu tekst, aga õnneks on Google’i tõlkes olemas pildituvastus). Osi on üle 200 (peast ei mäleta), need ei ole lehtedel järjest, nii et tuleb teha tabel, mis osa on kus lehel pinnalaotusena ja mis lehel kokkupanekujuhendis ning mis on kohal ja mis veel mitte. Jaapani päritolu näitab, et rulli keeratavaid jalaamortisaatoreid on kahes eksemplaris, 90° pööratud – et ehitaja saaks valida, kumba laseb paberi struktuur paremini rullida (!). Osade kvaliteet on üldiselt palju parem kui suvel ehitatud Saturn V 1 : 96 pabermudelil, üle 1 mm kokkuvoltimisvigu ei ole (Saturn V mudelil oli väiksem osa üle 5 mm suur). Printergi on nagu ärganud uuele elule, kui tuvastasin, et prindikvaliteet on täitsa hea, kui printimisseadetest kustutada märge kiire printimise ruudust. Hall tuleb hall, mitte enam roosa nagu suvel. Ainus suurem probleem on, et ülemist ja alumist astet hoiavad koos magnetid, mille asendi õigsus selgub alles siis, kui mudel valmis (ja ega juhendis öelda, et ülemisse astmesse kleebitav teraseriba on magneti jaoks – ma mõtlesin, et tasakaalustamiseks, liimides kohale 3 ühesendist, mis on õnneks magnetilised). (Nende ridade kirjutamise ajaks on mudel peaaegu valmis ja seisab koos ühegi kandva metallosata – kartsin, et jalgade 4 mm pabertorud vajavad toetamiseks traati, aga ei, neid tugevdab seestpoolt tihedalt rulli keeratud kartong, mu oma lisandus! Olen omandanud uusi paberi ja kartongi rullimise oskusi.)

Nii et siis on LM-i ülemine aste jõudnud RCS-düüside paigaldamiseni (16 tk). Algul proovisin ühega, kirusin, et selle 3 mm jäme ja 4 mm kõrge koonus kleebitakse kokku mitte ülekattega, vaid serv serva vastu. Keerasin liite sinnapoole, kus see valmis mudelil ei paista. Kohal püsib Uhu-liimiga, asend püsib geel-superliimiga. Eile õhtul tegin siis sama kvadrandi ülejäänud 3 düüsi, ülekattega, lihtsam. (Ja selgus, et mul ei ole raamatut, mis selgelt näitaks, kuidas olid igas kvadrandis düüsid – mis kõrgemal, mis madalamal.)

Mudeliehitusest on teada, et palju osi korraga teha on lihtsam, kui teha need valmis korraga, st sama töövõte järjest kõigil, siis alles järgmine töövõte (mitte 1-2-3-4, 1-2-3-4 jne, vaid 1-1, 2-2 jne). Sedasi lõikan lahti 12 ülejäänud düüsi ja esimest kokku keetates avastan, et olen jätnud ülekatte tegemata. Viskan pinnalaotused ära, prindin välja uue lehe musta tagakülje. Siis – enne esikülje printimist teisele poole – avastan, et laual on üks täiskomplekt düüse varasemast väljaprindist. Kirun teist korda ja võtan lehe kätte ja hakkan lõikama, kuid selgub, et see on ehituse algusest, kui ma ei taibanud, et mõne lehe eraldi must tagakülg tuleb kohale printida. Ma loll olin kleepinud ja seega olid musta tagusega osad kahekordsest paberist. Kuigi kaht kaussantenni sai kahekordsest paberist enam-vähem teha, on sellest ø 3 × 4 mm koonust keerata võimatu, eriti kui kleepida paber kokku serv vastu serva. Seega prindin tagakülje ette uue esikülje – ja kirun kolmandat korda, sest olen printinud esikülje tagurpidi ja must taust ei ole õiges kohas. Nii et panen paberi õigetpidi ja prindin tagakülje teist korda, seekord musta tausta õigesse kohta. Aga düüsideni ma ei jõua, vaja minna tööle.