Eile õhtul sõin järjest kolm suurt pikergust rukkikuklit, eks ole, ja üritasin minna magama hästi vara. Sellest ei tulnud välja suurt midagi: läksin magama kl 22, ärkasin kl 23.15 ja uni oli kui pühitud. Käisin mitu korda kusel, tegin sooja seedimisteed, lugesin, otsisin mugavat asendit ja uinusin poolistuli alles poole kahe paiku. Hommikul isu ei olnud, tass kohvi, tööle; lõuna jäi vahele ja õhtuks oli isu kadunud uuesti. Poest kuivatatud puuvilju, et näsin neidki, aga isu kadus uuesti. Kraadisin ja oli 37,3°. Oli nagu haiglane tunne, aga mitte otseselt palavikust, ma ei teadnud, millest. Jälle vara magama.
Asjade edasisest käigust ette rutates öeldagu, et vastu reedet magasin kella kümnest õhtul poole üheni, siis olin kaks tundi üleval ja kordus sama kui eelmine öö. Oli ka mõningane kõhuvalu ja pikali heites valgus maosisu üles, sestap magasin kapinurga vastas istuli, nii et hommikuks kael kange. Aga see oli ikka parem kui üldse mitte magada, sest kui olin ärganud selle peale, et kõhus mulises valjusti, võtsin kõhurahustusrohtu ja taipasin, et ilmselt on kõige kurja juur need kolmapäevased kolm leiba.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment