Ta võis ainult öelda ja vastata kõigile Caccapupùle: kui ta pidi ärkama, kui ta pidi sööma, kui ta pidi ise pesema. Väike ja kangekaelne, isegi ähvardav hunt, kes sattus teda sööma, vastas küülik Caccapupù pilgamisele! Ja milline üllatus, kui uhke hunt haigestus: ka tema võis hääldada ainult Caccapupù. Arsti sekkumisega õnnestus hunt vabaneda sellest, kes nii kuulutas oma identiteeti; "Minu nimi on Simone!". Jänes oli üles kasvanud ja seda tõestama, et siin on irooniline vastus vanemate viiekümnendale pealepanekule. Lugemisaeg: 3 aastat.Google’i tõlge inglise keelde selgitab siiski, et raamat on ropu suuga jänesepojast, kelle ropusuulisus oli nakkav, aga paranes. Teos on tõlge, inglise algupärand peaks olema see ja prantsuse tõlge see .
Loen liigutavat metsaraamatut Das geheime Leben der Bäume, jõudsalt jõuab edasi muusikaajaloo entsüklopeedia dtv-Atlas Musik, kus tekst on leheküljel kahes veerus ja heliloojast, keda Eesti veebipropagandatoru on mitmeid aastaid tituleerinud maailma kuulsaimaks elavaks heliloojaks, on tervelt pool rida (nimi ja sünniaasta). Selle lõigu alapealkiri on „Ja peale eelmiste on veel…”.
Aga päeva nael on Carl Julius Weberi mälestused juuraõpingutest Göttingenis 1780. aastate lõpus, puhas kuld, millest saaremaise rahvavalgustaja õpinguaastaist kirjutanu ei ole isegi mitte kuulnud. Eile just leidsin selle kirjutisega aastaraamatu, ta on näiteks teadnud, et teadusliku farmaatsia isa dr Trommsdorf õpetas Erfurdis, ja kohe tõtanud järeldama, et õpetas ka rahvavalgustajale (koos näopildiga on kirjutises Trommsdorfist pool lk), kuigi tegelikult hakkas Trommsdorf õpetama kolm aastat hiljem ja ülikooli 400. aastapäeva puhul on Erfurdi linnakroonikas üles loetud kõik ülikooli õppejõud, juhuslikult just sama semestri kohta, mil seal sai dr. med.-iks saaremaine rahvavalgustaja (suvesemester 1792), meditsiiniteaduskonnas oli 5 professorit + 1 dotsent, ja nagu võib arvata, Trommsdorfi nende seas mitte. — Ma saaks praeguseks ainult internetist ja mõnest paberil raamatust kogunenud materjali põhjal kirjutada mitu korda põhjalikuma ja detailsema loo, aga vähemalt Halberstadtist ja Göttingenist kahtlustan, et sealseis muuseumeis ja arhiives on veel senitundmata ürikuid. Ja muidugi tahan lehitseda rahvavalgustaja teoloogiaõpingute salmikut. „Kõige suuremad mürgeldajad olid teoloogid, sest paljud neist olid alamatest seisustest.” (Der Feiner-Gebildete wird ſelbst bey Excesſen immer weniger roh auftreten, als der Ungebildete, oder der, der aus ganz niedern Ständen abſtammt, daher einſt die Theologe die roheſten aller Burſche waren!) — Carl Julius Weber, Deutschland oder Briefe eines in Deutschland reisenden Deutschen, Stuttgart 1826–1828, 4. Band (1828), S. 61.
No comments:
Post a Comment