N, 4196. päev: Koli luggemise ramat sajand varem

Rochowi raamat (Der Kinderfreund, algselt 1766/79, Google’i raamatutes on 1822. a trükk; I köide, lk 83–84) tutvustab lastele õelailmelisi väljamaa elajaid.

Kaamel. Elab 40 kuni 50 aastat, kannab 14 kuni 15 tsentnerit koormat 12 kuni 15 miili kaugusele ühe päevaga.

[Eri Saksa riikides oli miili pikkus erinev (6,8…10,0 km), sajand hiljem oli alguses Saksi, hiljem kogu Põhja-Saksamaa postimiil 7,500 km. Rochowi ilmeka määratluse järgi (Der Kinderfreund I, S. 76) oli Saksa miil kaugus, mida inimene kõnnib kahe tunniga: zwey Stunden geht man gemeiniglich, wenn man ſagt, man ſey eine Meile Weges gegangen.]

Jõehobu. Vees taganeb kõik tema eest, Egiptuses Niilusel tõstab ta koguni laevu üles ja loobib neid ümberringi.

Krokodill. On 10 kuni 12 küünart pikk ja kere on eest küünar lai, muneb aastas 100 muna, suuruse poolest nagu hanemunad.

Elevant. Ta on suurim neljajalgne loom maakeral, ta on 6 kuni 7 küünart kõrge ja palju paksem kui 2 härga üksteise peal ja kõrval. Ta elab 150 kuni 200 aastat.

Lõvi. Tugevaim loom maismaal. Kasukas on punakaspruun, sööb teiste loomade liha, keda tapab ainult nälja pärast või siis, kui inimesed teda ärritavad. Sünnitab aastas 4 poega ja elab 25 kuni 30 aastat. Tema isamaa on Aafrika.

Valaskala. Tema elukoht on Jäämeri. Tema toiduks on kalad. Ta on ligikaudu 30 kuni 40 küünart pikk ja 20 küünart lai, tema veri on punane ja soe ning ta toob ilmale elavaid poegi, keda ta imetab.

Huvitav, kui paljud saksamaised koolilapsed hakkasid viimase pildi peale arvama, et vaalal on toredad jänesekõrvad, nagu Moosese pühapaiste veidra kujutamise peale olnud kaunis tavaline arvamus, et Moosesel olid sarved (mida uskunud lapsena näiteks Albert Schweitzer, kui õigesti mäletan).