R, 4204. päev: pildid ja plaadid

Linnamuuseumis. Tahan näha ajutisi näitusi (tänavafotod; malmist kaminaplaadid), muidugi ka sõita muuseumi toasuuruse liftiga ja vaadata linna makette. Ühes toas on linna 1 : 1000 makett üsna hiljutises seisus (hiljemalt 2016), tehtud – nagu selgub – kiirmeetodil: maastik freesitud lidariandmete järgi (mida enne nagu ei olnud), majad 3D-modelleeritud ja -prinditud. Traditsioonilise linnamaketi ehitamiseks (maastik ja majad puidust) läheb ruutmeetri kohta kuni inimaasta. Võib-olla saab ka kiiremini, aga siis võib tulemus olla koomilisevõitu (nagu maketil Talina raekoja pööningul, mis valminud kooli tööõpetuse tundides ja kus näiteks vallikraavi ojanire asemel on kohutav kanjon).

Tänavafotode näitus on magedavõitu (naaberlinnas oli üksvahe kolm fotograafi, kes käisid linnas ringi ja pildistasid inimesi, nii et inimesed olid rõõmsad, stiilis „ikkagi televiisoris!” või noh siis fotol; usutavasti tänapäeval siinkandis enam nii ei tohi. Pildistamisõigus oleneb vägagi riigist: mõnel pool tohib avalikus ruumis pildistada keda tahes (nt Soomes: enda eravalduses pildista mida tahad; eravaldusesse ilma omaniku loata ei tohi; eravaldusest avalikku ruumi pildista palju tahad; avalikus ruumis pildista palju tahad), mõnes pildilolija loata ei tohi (nt miks puudub Saksamaast Google’i tänavavaade). Mõnel pool on vaja avaldamiseks iga fotololija kirjalikku nõusolekut jne.

Kaminaplaatide näitus on seevastu huvitavam, saab teada ahju ajaloost. Lääne-Euroopas oli traditsiooniline kütteseade kamin, mis muutus Saksamaal ahjuks varem kui Prantsusmaal; vahepiirkondades leiutati kompromissina kaminaplaadid, mis hoidsid mingi osa soojusest toas ega lasknud kõigel lennata korstnasse. Eks ole, nagu mäletame põhikooliaegsest füüsikast, töötab soojusülekanne kolme moodi: soojuskiirgusega, soojusjuhtivusega, konvektsiooniga. Kaminast väljub ainult soojuskiirgus, keik on kena, kuni tuli kaminas põleb. Edasi on tuba külm ja rõske edasi. Ahi töötab peamiselt konvektsiooniga: mida paksem on ahju sein, seda rohkem salvestab see soojust, mis levib tuppa ka pärast kütmist, nii et hea õnne peale püsib tuba soe ka öösel.

Muuseumis on enne lukustatavaid kappe riidehoid, pärast on müts isegi alles, aga millalgi nädala sees kaob helkur.

N, 4203. päev: planeedifotod ja mürgeldajad

Magan laraka, loen laraka, käin loodusmuuseumis (planeedifotode näitus, sisenen avakosmose otsast). Tee ääres on itaalia raamatupood, aknal on jänesega lasteraamat, pealkiri on Cacca pupu (vrd pupu: fi ‘jänku’). Tutvustab Google’i tõlge:

Ta võis ainult öelda ja vastata kõigile Caccapupùle: kui ta pidi ärkama, kui ta pidi sööma, kui ta pidi ise pesema. Väike ja kangekaelne, isegi ähvardav hunt, kes sattus teda sööma, vastas küülik Caccapupù pilgamisele! Ja milline üllatus, kui uhke hunt haigestus: ka tema võis hääldada ainult Caccapupù. Arsti sekkumisega õnnestus hunt vabaneda sellest, kes nii kuulutas oma identiteeti; "Minu nimi on Simone!". Jänes oli üles kasvanud ja seda tõestama, et siin on irooniline vastus vanemate viiekümnendale pealepanekule. Lugemisaeg: 3 aastat. 

Google’i tõlge inglise keelde selgitab siiski, et raamat on ropu suuga jänesepojast, kelle ropusuulisus oli nakkav, aga paranes. Teos on tõlge, inglise algupärand peaks olema see ja prantsuse tõlge see .

Loen liigutavat metsaraamatut Das geheime Leben der Bäume, jõudsalt jõuab edasi muusikaajaloo entsüklopeedia dtv-Atlas Musik, kus tekst on leheküljel kahes veerus ja heliloojast, keda Eesti veebipropagandatoru on mitmeid aastaid tituleerinud maailma kuulsaimaks elavaks heliloojaks, on tervelt pool rida (nimi ja sünniaasta). Selle lõigu alapealkiri on „Ja peale eelmiste on veel…”.

Aga päeva nael on Carl Julius Weberi mälestused juuraõpingutest Göttingenis 1780. aastate lõpus, puhas kuld, millest saaremaise rahvavalgustaja õpinguaastaist kirjutanu ei ole isegi mitte kuulnud. Eile just leidsin selle kirjutisega aastaraamatu, ta on näiteks teadnud, et teadusliku farmaatsia isa dr Trommsdorf õpetas Erfurdis, ja kohe tõtanud järeldama, et õpetas ka rahvavalgustajale (koos näopildiga on kirjutises Trommsdorfist pool lk), kuigi tegelikult hakkas Trommsdorf õpetama kolm aastat hiljem ja ülikooli 400. aastapäeva puhul on Erfurdi linnakroonikas üles loetud kõik ülikooli õppejõud, juhuslikult just sama semestri kohta, mil seal sai dr. med.-iks saaremaine rahvavalgustaja (suvesemester 1792), meditsiiniteaduskonnas oli 5 professorit + 1 dotsent, ja nagu võib arvata, Trommsdorfi nende seas mitte. — Ma saaks praeguseks ainult internetist ja mõnest paberil raamatust kogunenud materjali põhjal kirjutada mitu korda põhjalikuma ja detailsema loo, aga vähemalt Halberstadtist ja Göttingenist kahtlustan, et sealseis muuseumeis ja arhiives on veel senitundmata ürikuid. Ja muidugi tahan lehitseda rahvavalgustaja teoloogiaõpingute salmikut. „Kõige suuremad mürgeldajad olid teoloogid, sest paljud neist olid alamatest seisustest.” (Der Feiner-Gebildete wird ſelbst bey Excesſen immer weniger roh auftreten, als der Ungebildete, oder der, der aus ganz niedern Ständen abſtammt, daher einſt die Theologe die roheſten aller Burſche waren!) — Carl Julius Weber, Deutschland oder Briefe eines in Deutschland reisenden Deutschen, Stuttgart 1826–1828, 4. Band (1828), S. 61.

K, 4202. päev: Hiina muistised

Kunstimuuseumis näitus, mille võtnuks isa Ted kokku sõnadega a great bunch of lads.

Nagu veidi harjumatu, kui arheoloogianäitusel mainivad sildid muistset klassivõitlust (aga noh, näitus on Hiinast kohale toodud koos siltidega). Ajajoon algab varaseima Hiina riigi tekkega −1800, lõpeb punktiirjoonega, millest võib arvata, et rahvavabariik plaanib püsida vähemalt aastani 2500. Siinkandi vanimaks tsivilisatsiooniks on pandud Rooma; tore on, sest Egipti püramiidide ehitusaeg olnuks isegi sellel toasuurusel skaalal kõrvaltoas!

T, 4201. päev: Roht ja vana maja Göttingenis

Saan läbi kaks raamatut: esimene on Richard Rohu „Vana Võrumaa”. Kahju, et koolis õpiti Rohtu ainult seoses kass Otuga.

Rohu saksa Wikipedia artikkel on mitu korda pikem kui eestikeelne: temast on kirjutatud ringi kõik, mille oli kirjutanud C. Hasselbladt; eesti Vikipeedia filosoofid ei ole nähtavasti selle tõlget lugenud.
Roht on selge mõistusega, tema jaoks oli taluelu üle mõistuse raske töö ja selles ei olnud idealiseerida midagi (nt arusaamatus, miks pidi linu peksma alati öösel või miks pidi perenaine vedama pekstud õled kaugele aita alati seljas, öösel, kaks hobusekoormat ühe öö jooksul – öösel pidi peksma linu mõisa ajal, kui päeval tehti mõisatööd, aga miks pidi seda öösel jätkama ka siis, kui mõisa enam ei olnud?)

Teine on „Das Michaelishaus in Göttingen”. Jõeäärses tiivas, kus vähemalt teise tudengiaja alguses (aga oletan, et ka esimesel tudengiajal) elas saaremaine rahvavalgustaja, oli hiljem mitmesuguseid füüsikalaboreid. Üks seal töötanuist oli Walther Nernst, kes 1920. a Nobeli auhinna tänukõnes ütles sellised tähelepanuväärsed read:

Wissenschaft und selbst Kunst sind nicht nationale Liebhabereien. Die Begriffen von Wahrheit und von Schönheit sind allen Kulturvölkern gemeinsam und können auf die Dauer durch keine politischen Differenzen willkürlich von einander getrennt werden.

Selle peaksid kõik, kes räägivad mingitest riiklikest teadustest, kirjutama punasega seina peale.

E, 4200. päev: puhkus

Puhkus. Hommikul ½9 koerad loomaarsti juurde. Šp on 9,4 ja Št 9,5 kg (viimati ligi 2 kg rohkem, arst käskis alla võtta). Päeval enda arsti juures (uus nohurohi, suunamine), apteek (sh mitu pakki ravimtaimeteesid), õhtul koertele järele.

Avastan vanaema fotodelt, et ta käis u 1965 Kihnus, mis reisist ma ei teadnud midagi.

P, 4199. päev: pühapäev

Kodus.

L, 4198. päev: laupäev

Pärastlõunal poes. Õhtul bussiga pargi restorani, jala tagasi.

R, 4197. päev: reede

Tööl. Järgmine nädal algab puhkus!

N, 4196. päev: Koli luggemise ramat sajand varem

Rochowi raamat (Der Kinderfreund, algselt 1766/79, Google’i raamatutes on 1822. a trükk; I köide, lk 83–84) tutvustab lastele õelailmelisi väljamaa elajaid.

Kaamel. Elab 40 kuni 50 aastat, kannab 14 kuni 15 tsentnerit koormat 12 kuni 15 miili kaugusele ühe päevaga.

[Eri Saksa riikides oli miili pikkus erinev (6,8…10,0 km), sajand hiljem oli alguses Saksi, hiljem kogu Põhja-Saksamaa postimiil 7,500 km. Rochowi ilmeka määratluse järgi (Der Kinderfreund I, S. 76) oli Saksa miil kaugus, mida inimene kõnnib kahe tunniga: zwey Stunden geht man gemeiniglich, wenn man ſagt, man ſey eine Meile Weges gegangen.]

Jõehobu. Vees taganeb kõik tema eest, Egiptuses Niilusel tõstab ta koguni laevu üles ja loobib neid ümberringi.

Krokodill. On 10 kuni 12 küünart pikk ja kere on eest küünar lai, muneb aastas 100 muna, suuruse poolest nagu hanemunad.

Elevant. Ta on suurim neljajalgne loom maakeral, ta on 6 kuni 7 küünart kõrge ja palju paksem kui 2 härga üksteise peal ja kõrval. Ta elab 150 kuni 200 aastat.

Lõvi. Tugevaim loom maismaal. Kasukas on punakaspruun, sööb teiste loomade liha, keda tapab ainult nälja pärast või siis, kui inimesed teda ärritavad. Sünnitab aastas 4 poega ja elab 25 kuni 30 aastat. Tema isamaa on Aafrika.

Valaskala. Tema elukoht on Jäämeri. Tema toiduks on kalad. Ta on ligikaudu 30 kuni 40 küünart pikk ja 20 küünart lai, tema veri on punane ja soe ning ta toob ilmale elavaid poegi, keda ta imetab.

Huvitav, kui paljud saksamaised koolilapsed hakkasid viimase pildi peale arvama, et vaalal on toredad jänesekõrvad, nagu Moosese pühapaiste veidra kujutamise peale olnud kaunis tavaline arvamus, et Moosesel olid sarved (mida uskunud lapsena näiteks Albert Schweitzer, kui õigesti mäletan).

K, 4195. päev: kolmapäev

Tööl.

T, 4194. päev: teisipäev

Õhtul väga väsinud, oleks nagu veidi palavikku. Turgutuseks loen ühe soojaga läbi „Röövel Hotzenplotzi”. Leidub Helmstedti ülikooli professorite kataloog ja loengukava (otsitav professori ja semestri järgi, ka originaaltrükise skannina).

E, 4193. päev: talv tuleb

Väike nagu palavik oleks; manustan aspiriini, läheb paremaks. Lumi ja koertega vaja minna vaktsineerima. Ootame kole kaua taksot, et kindlasti kiirem kui bussiga, aga läheb 35 minutit (teada on, et jala jõuaks 37 minutiga). Pärast on olemine reipam.

Kaks kuud hiljem, aadressimärkmikku täites selgub ka, miks takso nii kaua tuli: märkmetes oli töökoha aadressis tänav vale!

Loomaarsti juures selgub, et koertel ei ole selline vanus ette nähtud (Šp 14 a 10 k, Št 12 a 5 k), sest kummagi passis ei ole vaktsineerimislehtedel enam ruumi!

P, 4192. päev: pühapäev

Metsas jalutamas.

Läbi saab „Kalev ja Lembit. Eesti allveelaevade lugu”.

L, 4191. päev: laupäev

Mööblipood, toidupood. Esimeses öeldakse, et kohe algavad jõulud, tehas hakkab teie kappe tegema alles jaanuaris, me veebruaris teatame, millal kohale toome. Jube kaval. Pakun, et veebruaris teatavad, et toovad juunis, võib-olla isegi juba järgmisel aastal.

R, 4190. päev: reede

Amazonis on müügil üks Hasselfelde ajalugu (selle pealkirjaga raamatuid on olemas kolm, et te teaksite ja võtaksite eeskuju – linnas on praegu alla 3000 elaniku), aga müüja ei taha seda siiakanti müüa; Amazon näitab raamatust mõnda lehekülge ja leian, et konkreetset teksti näitab see ka n-ö nurga tagant. Nii et sorgin seal sees ringi ja teen märkmeid.

Ühtlasi leian ka Erfurti kroonika, kus üksikasjalikult kirjas ülikooli 400. aastapäeva pidustused septembris 1792.

Muudest raamatutest saab äbi „Teine elu. Kultuuriväärtuste restaureerimisest” ja „Die Leiden des jungen Werthers: Erste Fassung 1774”.

N, 4189. päev: neljapäev

Tööl, poes.

K, 4188. päev: jõulud tulekul

Hommikul bussipeatuses näen, kuidas tuuakse linna jõulukuusk.

T, 4187. päev: LM

Ei ole siin nagu märkinud, aga viimase nädala olen ehitanud Apollo kuumooduli mudelit. Paberist ja 1 : 48, autoriks Jaapani pabermudelifirma U-Don Factory, pdf-failidena 9 A4 lehel, millest mõni tuleb printida paberi mõlemale küljele. (NB! Jutt ei ole LM kuulsast 1 : 32 pabermudelist 21 lehel, mille veebilehte olen paar korda üritanud avada, aga paraku kargab telefonist avades brauser kuhugi mujale ja ma ei ole neid saanud alla laadida.) Kokkupanekujuhend on jaapani ja inglise keeles (tõlgitud ei ole mitte päris kogu tekst, aga õnneks on Google’i tõlkes olemas pildituvastus). Osi on üle 200 (peast ei mäleta), need ei ole lehtedel järjest, nii et tuleb teha tabel, mis osa on kus lehel pinnalaotusena ja mis lehel kokkupanekujuhendis ning mis on kohal ja mis veel mitte. Jaapani päritolu näitab, et rulli keeratavaid jalaamortisaatoreid on kahes eksemplaris, 90° pööratud – et ehitaja saaks valida, kumba laseb paberi struktuur paremini rullida (!). Osade kvaliteet on üldiselt palju parem kui suvel ehitatud Saturn V 1 : 96 pabermudelil, üle 1 mm kokkuvoltimisvigu ei ole (Saturn V mudelil oli väiksem osa üle 5 mm suur). Printergi on nagu ärganud uuele elule, kui tuvastasin, et prindikvaliteet on täitsa hea, kui printimisseadetest kustutada märge kiire printimise ruudust. Hall tuleb hall, mitte enam roosa nagu suvel. Ainus suurem probleem on, et ülemist ja alumist astet hoiavad koos magnetid, mille asendi õigsus selgub alles siis, kui mudel valmis (ja ega juhendis öelda, et ülemisse astmesse kleebitav teraseriba on magneti jaoks – ma mõtlesin, et tasakaalustamiseks, liimides kohale 3 ühesendist, mis on õnneks magnetilised). (Nende ridade kirjutamise ajaks on mudel peaaegu valmis ja seisab koos ühegi kandva metallosata – kartsin, et jalgade 4 mm pabertorud vajavad toetamiseks traati, aga ei, neid tugevdab seestpoolt tihedalt rulli keeratud kartong, mu oma lisandus! Olen omandanud uusi paberi ja kartongi rullimise oskusi.)

Nii et siis on LM-i ülemine aste jõudnud RCS-düüside paigaldamiseni (16 tk). Algul proovisin ühega, kirusin, et selle 3 mm jäme ja 4 mm kõrge koonus kleebitakse kokku mitte ülekattega, vaid serv serva vastu. Keerasin liite sinnapoole, kus see valmis mudelil ei paista. Kohal püsib Uhu-liimiga, asend püsib geel-superliimiga. Eile õhtul tegin siis sama kvadrandi ülejäänud 3 düüsi, ülekattega, lihtsam. (Ja selgus, et mul ei ole raamatut, mis selgelt näitaks, kuidas olid igas kvadrandis düüsid – mis kõrgemal, mis madalamal.)

Mudeliehitusest on teada, et palju osi korraga teha on lihtsam, kui teha need valmis korraga, st sama töövõte järjest kõigil, siis alles järgmine töövõte (mitte 1-2-3-4, 1-2-3-4 jne, vaid 1-1, 2-2 jne). Sedasi lõikan lahti 12 ülejäänud düüsi ja esimest kokku keetates avastan, et olen jätnud ülekatte tegemata. Viskan pinnalaotused ära, prindin välja uue lehe musta tagakülje. Siis – enne esikülje printimist teisele poole – avastan, et laual on üks täiskomplekt düüse varasemast väljaprindist. Kirun teist korda ja võtan lehe kätte ja hakkan lõikama, kuid selgub, et see on ehituse algusest, kui ma ei taibanud, et mõne lehe eraldi must tagakülg tuleb kohale printida. Ma loll olin kleepinud ja seega olid musta tagusega osad kahekordsest paberist. Kuigi kaht kaussantenni sai kahekordsest paberist enam-vähem teha, on sellest ø 3 × 4 mm koonust keerata võimatu, eriti kui kleepida paber kokku serv vastu serva. Seega prindin tagakülje ette uue esikülje – ja kirun kolmandat korda, sest olen printinud esikülje tagurpidi ja must taust ei ole õiges kohas. Nii et panen paberi õigetpidi ja prindin tagakülje teist korda, seekord musta tausta õigesse kohta. Aga düüsideni ma ei jõua, vaja minna tööle.

E, 4186. päev: esmaspäev

Käin seal, kus ei ole käinud mitu aastat – sööklas!! Olen menüüst uurinud, et mu sisikonnale peaks rahulikem olema makaroniletist pakutav roog. Aga juhtun seisma valesse sappa ja mulle antakse päeva taimetoit, mis näeb välja nagu taldrikutäis keedetud tangu porgandi-kikerhernekastmega. See herneste osa on just see, mida mul vaja ei ole, niisiis veedan kogu lõunasöögi sellega, et prepareenin toidust välja kikerherneid (n – 5; need 5 manustan kogemata), millest moodustub taldrikuserva tubli kuhi. Küll tuleb lasteaed meelde, aga olen nüüd käeliselt osavam. Selgub, et 5 kikerhernest on OK, kuigi septembris sugulasega lõunatades 20 cm aedube ei olnud.

Sulguvast maksimarketi tööstuskaupade osakonnast läbi, kuupäevatempel. Mul on skanneri peale kogunenud pakk arsti- ja apteegiarveid, mis vaja kindlustusele skannida. Üldiselt olen tasutud arvetele kirjutanud nurka, millal need pangas tasusin, aga arsti- ja apteegiarvetele on vaja kirjutada servale – et mapis sobramata paistaks – ka visiidi ja kindlustusest tagasimaksmise kuupäev (sest neid on vaja füüsiliselt säilitada mõni aasta pärast tagasimaksmist). Templiga on selgem ja isegi ilusam. Seda, mis on skannitud ja mis mitte, peast ma ei mäleta, see seisab Exceli failis, aga ma ei mäleta, kas selle uusim versioon on kodus või tööl (saatsin kindlustusele eelmine kord arveid ja maksmistõendeid augusti lõpus).

Hilisõhtusele koerajalutusele minnes ja kapi otsast Št kotti võttes avastan, et kolakambri riidekapp – riidest, torudest ja plastist – on kokkukukkumise äärel. Mis seda püsti hoiab, ei tea. Üksvahe hakkas see vajuma ettepoole, sest selle kerge riidekapi tegijad olid unustanud teha diagonaalid. Diagonaali sai majandustarvete poest paari euro eest, kus seda nimetati koormarihmaks: nii et kappi kandis pingul rihm ülemise esiserva ja tagumise alaserva vahel ning kapp püsis mõne aja otse.

Aga nüüd on murdunud üks kahest kaikast, mis kannab riidepuude latti ja mis ühtlasi toetab kapi lage. Ühes sellega on kapi lagi vajunud sisse ja kanderihm lõtv, nii et kappi hoiab püsti ilmselt kapi sisu – riidepuudel mantlid ja joped.

P, 4185. päev: pühapäev

Päeval poes; kassas on üle-eemistel arve 1021 € ja noorpaar tahab suure osa sellest maksta 10.20 € lõunasedelitega. (See lõunasedelites arveldamine on siinkandis toidupoodides üsna tavaline. Eesti seaduse järgi muutub rahaväärtusega sedeleid väljastav ettevõte krediidiasutuseks ja teda hakkab jälgima finantsinspektsioon – mis juhtunudki ühe poeketiga, kes hakkas välja andma enda „raha”, aga nad olnud oma uue staatusega igati rahul.)

Läbi saab Nou ja abbi, kui waeſus ja nälg käe on (J. W. L. v. Luce, 1818), mis olevat üks esimesi eestikeelseid trükiseid, mis soovitab talurahvale, et sööge ka köögivilju (õigemini minge otsige metsast söödavaid taimi, sest kes neid siis aias kasvatas).

L, 4184. päev: vihm ja suhkrust helikopter, video ja juuksur

Sajab, kogu päeva, nii kõvasti või õigemini järjekindlalt, et Esimese maailmasõja lõpu aastapäevale saabunud Trump ei pista hotellist ninagi välja.

Vereproovi andmas (selle AB pikema kuuri järel tuleb kontrollida neeru- ja maksanäitajaid – need on korras).

Vennale isa ja vanaema fotode digimisest kaks videot (mida iga fotoga teen; failipuu ehitus ehk kus midagi on). Et ise jääksin ekraanile ette, läheb arvuti pilt juhet mööda telekasse ja statiivil mobiil filmib selle pilti. Probleem muidugi see, et arvuti ekraan on 16 : 9, aga VGA-kaablist läheb läbi ainult 4 : 3 pilt, nii et videol olev vaade ei ole päris sama, mida näen Lr-s ise, kui pilte töötlen. Tänu kokku poolele tunnile videole paisub piltide kaust nii suureks, et migit lootust ei ole seda üles toppida ftp-sse ja tuleb saata postiga pulgal.

Vahepeal juuksur (teeb seitli valele poole; pärast õigeks kammimist on soeng väga imelik).

R, 4183. päev: reede

Kuidas tuvastamine lahendas tervisemure. Et lähen hommikul perearsti vabasse vastuvõttu, ooteruum on tühi, eelmine pat. tuleb välja, saan kohe varsti ette ja räägin mure ära, et AB-kuur sai läbi, aga ikka on haige tunne, pulss ja vererõhk on tavalisest kõrgem ja viimased mõni öö ei ole maganud hästi (AV uinumisraskus = uni tuleb hiljem kui 5 minutiga*). Ja siis arst arvab, et äkki on see maoerosiooni reaktiveerumine, mis mõttele jõudis ka kodune konsiilium ja mille vastu aitab korralik söömine. Nii et kogu päeva söön korralikult ja tuju on hea ja paha ei ole. Isegi kõrge vererõhk läks üle.

Hambaarsti juures, kaks implantaatide arvet ja muude seonduvate protseduuride arve. Ütleb, et nendega kiiret ei ole. Seda küll, et praktilistel põhjustel tuleb need maksta kahest palgast, aga vaevalt, et ta lubaks venitada veel pikemaks või maksta sama arvet jaokaupa.

Šp päeval kööki sittunud ei ole, aga õhtul kuseb.

* Ükspäe lugesin, kuidas sõja ajal uinusid Briti lendurid, ka keset lahingukära. Et heitsid pikali ja hakkasid täielikult lõdvestama näolihaseid, siis kaela, siis rindkere, muudku allapoole sõrmede ja varvasteni välja, lõpuks mõtlesid mitte millelegi ja uni tuligi kahe minutiga. Proovisin seda ka ise, paar korda, aga ei saanud kunagi kõhust kaugemale. Mäletan ähmaselt, et kooliajal räägiti telekas või lehes mingist umbes sarnasest tehnikast, inglise lendureid nimetamata.

* * *

Google’i raamatuist v. Rochowi „Der Kinderfreund” (1776/79), et kui palju sellest on kandunud „Saaremaa juturaamatusse” (1812/17) – oletan, et viimase autor tundis esimese autorit isiklikult, toomkooli ajast. Ühised on mõni jutumotiiv (pane õunaseeme maha, sellest kasvab õunapuu; ära täksi kirvega kasvavaid puid; sõdur oli hoolas ja sai kirjutajaks; aus rahaleidja sai leiutasu), mida on väga vähe; „Saaremaa juturaamatu” lood on palju üksikasjalikumad ja – võta või jäta – etnograafilisemad, mida osalt seletab ka hilisem kirjutusaeg ja autori etnograafiline huvi.

„Der Kinderfreund” on laste koolilugemik, iga loo alguses ja pärast moraali ka lõpus on piiblisalm. Saksa- ja Saaremaa olme erinevuse tõttu ei saanud paljusid „Der Kinderfreundi” motiive niikuinii üle tuua: kui saksa lihtinimest vaevas tõbi, läks ta maa- või kirikuhärra juurde, see otsis apteekri või arsti; lihtrahvas tegi kirjalikke testamente ja lepinguid, saatis kirju; linnu oli tihedamalt kui Saaremaa üksainus).

„Der Kinderfreundi” maailm on kontrastsem kui „Saaremaa juturaamatus”: pahategijad saavad põhjalikult nuhelda. Ma ei ole veel jõudnud kohani, kus v. Rochow soovitab, et viige lapsed vaatama avalikku hukkamist, nad ehmatavad ja hakkavad korralikeks; pidavat seal kuskil olema – mul on arusaam, et millalgi samal ajal, kui tekkisid kreisid, asendus Liivi- ja Eestimaa kubermangu kriminaalõiguses Constitutio Criminalis Carolina (1532) Venemaa nuhtlusseadustikuga, milles otseselt surmanuhtluse võis saada ainult tsaariperekonna elu kallale kippumise eest, aga seda ei otsustatud kubermangu kohus; muude raskete kuritegude eest ootas peks, põletusmärgistamine ja väga pikk jalgsimatk Siberisse, seal halvimal juhul kindluseehitus või kaevandused, kus vang püsis elus mõne aasta. Körberi sõnul toimus tema ajaks (1887) viimane hukkamine Saaremaal ligi sadakond aastat varem, kui veel ei olnud Campenhauseni kunstmaanteid, seega hiljemalt 1770. aastail (Kaali mõisaproua tapmise eest). Seevastu „Saaremaa juturaamatu” üks hirmutavamaid pahade tegelaste õudsaid lõppe on, et haakrikul käinud Kihelkonna külamehed „jäid joodikuks ja said waeseks” või vastupidi, aga nad jäid vähemalt ellu.

N, 4182. päev: vt eile

Eile õhtul sõin järjest kolm suurt pikergust rukkikuklit, eks ole, ja üritasin minna magama hästi vara. Sellest ei tulnud välja suurt midagi: läksin magama kl 22, ärkasin kl 23.15 ja uni oli kui pühitud. Käisin mitu korda kusel, tegin sooja seedimisteed, lugesin, otsisin mugavat asendit ja uinusin poolistuli alles poole kahe paiku. Hommikul isu ei olnud, tass kohvi, tööle; lõuna jäi vahele ja õhtuks oli isu kadunud uuesti. Poest kuivatatud puuvilju, et näsin neidki, aga isu kadus uuesti. Kraadisin ja oli 37,3°. Oli nagu haiglane tunne, aga mitte otseselt palavikust, ma ei teadnud, millest. Jälle vara magama.

Asjade edasisest käigust ette rutates öeldagu, et vastu reedet magasin kella kümnest õhtul poole üheni, siis olin kaks tundi üleval ja kordus sama kui eelmine öö. Oli ka mõningane kõhuvalu ja pikali heites valgus maosisu üles, sestap magasin kapinurga vastas istuli, nii et hommikuks kael kange. Aga see oli ikka parem kui üldse mitte magada, sest kui olin ärganud selle peale, et kõhus mulises valjusti, võtsin kõhurahustusrohtu ja taipasin, et ilmselt on kõige kurja juur need kolmapäevased kolm leiba.

K, 4181. päev: do not try this at home

Käin poes ja ostan 4 ahjuvärsket rukkikuklit, nämm-nämm. Vanasti suutsin neid mugistada õhtu jooksul neli; täna tuleb kolmanda ajal pähe, et kui kõik ära söön, mis jääb siis hommikul võileiva jaoks. Aga nagu pärast selgub, on ka need kolm suur viga.

T, 4180. päev: 7. ja punane

Kuidas ühel isa noorepõlvefotol on seinal kalender, selles näha aastaarv 196… ja 7. kuupäev on punane ja kuus on 31 päeva. Oletan selle oktoobriks 1962 – 7. X oli millagi konstitutsioonipäev, mis millalgi muul ajal oli 5. XII. (No nüüd üle kontrollides näen, et ega ikka ei ole. 1960. aastatel oli konstitutsioonipäev just seesama 5. XII, 7. oktoobriks muutus see alles 1977. Aga mis päev see siis oli, ma öelda ei oska. Riiete ja seinavaiba järgi sama peo ühel teisel fotol on kalendris aasta 1962 selgelt näha, nii et aasta 1962 on kindel, aga kuu? Ei tule nagu pähe ühtki kuud peale novembri, milles olnuks 7. päev punane, aga novembris on 30 päeva. Isa oli kuni juulini 1962 sõjaväes; pikemal puhkusel kodus käis ta sõjaväeaegse märkmiku järgi vist veebruaris 1961. Segane värk.)

E, 4179. päev: esmaspäev

Lootsin, et saan hommikul bussiraamatu läbi, aga ei. Tööpeatuses jõuan just kohani, kuidas kohale rutanud arst hakkab noort ja paljukannatanud Wertherit elustama aadrilaskmisega.

* * *

Seevastu allveelaevaraamat („Kalev ja Lembit. Eesti allveelaevade lugu”) on sihuke, et mine võta kinni, kellele. Järelmärkus seletab, mis on aku, keeletoimetaja raamatul olnuvat, aga paraku on ta moondanud teksti lapselalinaks (ja kardetavasti tekitanud vigu, nt arvanud torpeedolaskmise suruõhumullid torpeedoluukide tagant tulevateks mullideks). Kardetavasti keeletoimetaja ei usu, et lugeja teaks lühendeid kg ja m (kui räägitakse tehnilistest andmetest, mitte kirjast vanaemale), ning kuni 10 naturaalarve kirjutab ta tuimalt alati sõnadega, ka nt „kümme ohvitseri ja 81 üleajateenijat” (lk 64) ja „30 meest, kellest 13 olid pärit miiniristlejalt Lennuk, 11 miiniristlejalt Wambola, kolm torpeedopaadilt Sulev, üks miiniveeskajalt Ristna ja kaks Sõjasadamast” (lk 67).

Aga see on ju raamat allveelaevadest, mitte vanaisa tütardest! Sellised keeletoimetajad, kes on pähe õppinud käsiraamatust ühe lõigu alguse, aga mitte lugenud, mis on seal edasi, peaksid mitte lugejate tulevikku solkima, vaid vaikselt häbenema ja tegelema millegi muuga. (Kuigi ma üldiselt tean, kes sedasi teha käskis, ja lollide maal puhkes suur segadus.) Asjad mängivad pidevalt ja neil on nägu.

Kui tekstis asjad, mida ise välja toimetan, lilla pliiatsiga alla joonida, oleks tulemus palju-palju kirjum kui Tõnismäel rahvusraamatukogu humanitaarsaali Wiedemanni sõnastik.

P, 4178. päev: loen

Läbi saab „Als Deutschland noch nicht Deutschland war: Reise in die Goethezeit”, mida võiks nimetada kahe sajandi taguse Saksamaa olme entsüklopeediaks. See oli kaose aeg, kus valgustusajastu asendus biidermeieriga, kadus paruk ja tekkis pikk püks, aga siis tekkis seni püsiv kodukultuur ja klassikaline muusika.

L, 4177. päev: laupäev

Kunstimuuseumis, söömas.

Õhtul üritan fotode tuvastamise rühmas seletada, kuidas keegi on vanalinna tornide järgi määranud pildistamiskoha valesti, sest on segi ajanud Oleviste viilutorni ja Maarja kabeli torni. Nui neljaks, ta ei saa aru. Selgub muidugi, et ta ei ole tähele pannud, et Olevistel on torne mitte kaks, vaid kolm.

R, 4176. päev: reede

Vaba päev. Naaberlinna ei lähe. Terve päeva istun voodi peal ja loen. Õhtul saab pikk ja kurnav AB-kuur lõpuks ometi läbi.

N, 4175. päev: usupüha

Kodus.