Viisakas kiri antikvariaadile, kuidas maksin raamatute eest teist korda, aga olen rahul, et lõpuks saavad raha kätte ka nemad, ning kuidas need raamatud on minu jaoks ka kahekordset hinda väärt.
Kellu kaheksa aegu õhtal saan pilditaastamise valmis, hävingust tabatud ajast on alles üle 80% fotodest, kevadest 2016 edasi ei ole kadunud ükski. Ekspordin albumi, kuidas vend ja vennanaine käisid mul aprillis külas (2017. a päevase läbikõnni rekord). Alustan sügavat varundamist: aasta kaupa salvestamist, et metaandmete failid oleksid ajakohased ja neid saaks tavaliselt varundada, st sünkroonida arhiiviga. Selgub, et arhiivis on <2012 fotode xmp-failid hiljemalt 2012. aastast ja nende fotode uuemad metaandmed olid vahepeal seega ainult Lr-i kataloogifailis. (Ja et Lr ei puutu algset RAW-pildifaili, tähendab sünkroonimine ainult väikeste xmp-failide ülekirjutamist, mis on kiire.)
Mõõdan sekstandiga silmapiiril paistva ilutulestiku näivat kõrgust, arvutan ja järeldan, et neid ei lase midagi 40 km kaugusel olev naabersuurlinn, vaid selle ees 8 km kaugusel naaberväikelinn. Kui just suurlinn (millest korraga on küll näha ainult väike osa jõeorus) ei ole nii suur, et paugutab pooleteist kilomeetri kõrgusele, sest maakera ümarust arvestades paistaks täpselt üle metsa Vahepõllu taga ainult siis, kui see oleks 997 m kõrgusel, mida see ei ole, suure ilutulestiku kõrgus on 200…300 m.
Kusjuures see aasta ei paugutatud Vene kellaaja järgi rakette üldse.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment