Karjamaal on vareseparved, milles täiskasvanud künnivaresed.
Kui õhtul kodus uus Eesti telefon saab wifisse, saan kohe Gmaili peale kirja, kus teatab turvaprogramm, et tema arust on telefon varastatud ja ta tegi igaks juhuks vargast pildi. No pildi peal olen mina, täna hommikul, tänaval, üritades sisestada lukust avamise koodi ja mõeldes, kas neljanda katsega avaneb või tuleb välja otsida PUK-koodid. No selgus, et neljanda katsega avanes tõesti, aga telefoni esikaamera tegi vaikselt pildi ja tahtis saata seda mulle meilile, aga sai saata alles siis, kui jälle andmesidesse jõudis. Kirjas on neli nuppu, kaks neist on stiilis, et kirjuta vargale, kaks stiilis, et tühjenda telefon. Vargale kirjutamine meenutab muidugi juhtumit, kuidas piiparite ajastul, mil mu vend oli tudeng, oli ta midagi rühmakaaslasele laenanud, ja meenutuseks lasi talle saata operaatori kaudu (sest siis ei läinud kaasa saatja andmeid) väikeste vahedega kolm sõnumit:
- „Me teame, kes sa oled.”
- „Me teame, kus sa elad.”
- „Me teame, mida sa võlgned.”
* * *
Aga Eestis on „valitud” ametisse rektor, kes enne oli poliitik ja varasemat tegevusest räägib palju huvitavat meile Google. Alles kümme aastat tagasi oli ta nimelt ühe teise ülikooli rektor, kes muu hulgas otsustas, et ühe kolmanda ülikooli veebiaadress tuleb kinni panna, sest talle see ei meeldi, mis nõnda ka sündis. Veidi varem tahtis ta sellele kolmandale ülikoolile panna sellise uue nime, nagu talle selleks ajaks oli hakanud meeldima – palju varem, kui oli samuti poliitik, mitte –, aga Riigikogule see ei meeldinud ja uus nimi jäi panemata. Samuti soovis ta umbes üksteist aastat tagasi, et Eestis olgu üksainus ülikool. — Konsiilium leiab, et kui minister väga tahab kedagi konkreetset isikut (loe: poliitikut) kuhugi rektoriks, pangu siis, aga ärgu veiderdagu sinna juurde rektori „valimistega”.
Teaduskatsed kodus. Oleme elevil, adudes, et keegi ilmselt ei adu, mida inimene koduste vahenditega teha suudab.
No comments:
Post a Comment