11.7.15

L, 2966. päev: lend

Üle Frankfurdi kodumaile.

Taksoga lennujaama; kelle tellitud taksoga on juhtunud episood „takso oli kohal, aga vales linnas”, sellel hommikul kella neljaks tellitud takso suhtes väike närv sees on. Aga lõik läheb ludinal. Lennukis antakse süüagi.

Frankfurdi lennujaamas on kõigepealt väga pikk astumine maa peal ja maa all (aga terminal on sama), siis on aega, mil satun hommikueinestama kohvikus, kus on lauast teenindus, vaade lennuvälja päikselisele hommikusaginale ja suht aeglane kelner. Lufthansa lennukis antakse süüa uuesti. Minuga koos ronis lennukisse ka üks orkester ja üks noorte spordlaste võistkond.

Talinas sattusin vist nagu laste kempsu: pissuaar oli põlve kõrgusel ja seintel olid „naljakad” pildid.

Uuel kohvril on puutumatud rattad ja see on kerge ja päike paistab ja tahan näha, mismoodi näeb välja Ülemiste rist lähedalt, ja mul on poolteist tundi aega, nii et kõnnin, kohver käes bussijaama. Pisut enne bussijaama tülitavad mind kohalikud joodikud, aga ära kuulamata vastan, et ei aitäh, abi ei vaja, saan ka ise hakkama. Istun varjupoolel ja näen imekauneid juulikuu pilvi terve pool teed, mil olen ärkvel.

Ning veerand kaheksast olen kodulinnas ning juba poole kaheksast tirin kapist välja 2003. aastast puutumatuna seisnud peegelobjektiivi, millega mul on suuri plaane.

No comments: