Külalised lähevad täna kell 6.40 rongiga päevareisile, mis tähendab, et mitme inimese edasi-tagasi kõndimine ja kuuldavuse mõttes teatraalne sosistamine* algab umbes poole viiest.
* Kas ma seda olen ikka maininud, kuidas muiste juhtus olema kuuri najal redel, ronisime kuuri katusele, et imetleda sealt ebaharilikku vaadet, ja meid märkas ooperilaulja, kes koolitatud häälel 50 m kauguselt täiesti tavalise kõnevaljusega küsis, mis me kuuri katusel teeme?
Respectful Insolence ütleb tänases loos mõttetera, mis peaks olema kõigil meediatarbijail (eriti neil, kes ammutavad teadusuudiseid üldajakirjandusest) kirjutatud suurte punaste tähtedega seina peale: kui pealkirja lõpus on küsimärk (nt uudis „Läbini looduslik vähiravim leitud?”), on vastus peaaegu alati „ei ole”.
IT-koolitus, kus selgub lihtne asi, kuidas saada projektoripilti suuremaks: jätke nuppude sorkimine, projektorit tuleb üksnes sikutada ekraanist kaugemale. Istun esimeses reas, koolitaja paistab üle kuvari silmanurgast sarnanevat ühele kaugele tuttavale, aga kuidas ma eksliku mulje hajutamiseks talle muudkui otsa vahiksin? Ka ei viitsi ma kilde konspekteerida, kuigi mõni on märkimisväärne (ikka juhtub, kui kõik räägivad võõrkeeles) ja mõni osaline tõsiselt püüab saada ettekandja itsitama.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment