N, 2345. päev: oluline kirjandusviide

Pärast puhkust esimesel tööpäeval kohe vaja kirjutada tagasiside kuubis (kordamisküsimus tudengitele: millal kaotab tagasiside mõtte?) kellelegi, kellest teab ainult nii palju, et ta on nii ebapädev, et ei saa aru, et on ebapädev. (Seda käsitlenud psühholoogiauuringu klassikalist teaduspublikatsiooni viitab teos Goldacre, Ben, Bad Science, lk 284 (e k „Pahateadus”), viide ise on Kruger J, Dunning D, Unskilled and unaware of it: how difficulties in recognizing one’s own incompetence lead to inflated self-assessments, J Pers Soc Psych (1999); 77; 6: 121–34 ning artikkel ise on guugeldatav ja nt siin (pdf). Lugege, lugege, see on väga huvitav. Eesti tõlketurule kohandatuna seletab see ka, kuidas on võimalik mitu aastat tagasi suures Eesti tõlketuru uuringus täheldatu, et kõik (kordan: kõik) uuritud üle 30 Eesti tõlkefirma väitsid enda eeliseks keskmisest parema kvaliteedi.)

Karta on, et tulemas on ka tagasiside⁴, kus on sõnade „õigesti” ja „valesti” täpsustavad määratlused („sedasi, nagu kirjutasime meie” ja „sedasi, nagu kirjutasite teie”), ning selle peale läheb ka aega veel kord raiskav tagasiside⁵, kus on viited nt ÕSile ja muudele keelehooldeüllitistele, ning hiljemalt siis võiks keegi teha asjast järeldused. Vaadake, meil on sihuke põhimõte, et seda, mida me objektiivselt tõestada ei suuda, me tagasisidesse ei kirjutagi, mis tähendab, et vaidluse jätkudes tuleb see tõestus varem või hiljem lagedale ja millegi üle enam vaielda ei ole. Seega ei tasu aega raisata.

Kokkuvõttes on nõnda väsitav, et juba poole kolmest heidaksin unele. Sõrmed on kah uimased, ega ma puhkuse ajal harjutanud.

Selgub, et ei ole hea bussis kuulata „Kreisiraadio” audioraamatut (no oli raamatupoes „Kreisiraadio” mingi vana duubelplaat riiulis „Audioraamatud”). Inimesed vaatavad imelikult.

Kirjutab vallavalitsus ja teatab, et ma olevat maksnud koeramaksu liiga palju. Pean vastama, et maksin kahe eest.

Õhtul plaaditäis mister Beani. Št. ründab mr Beani karu, nii et kuvar (12 kg) kõigub.