R, 2353. päev: pange see endale

Toimetan väga rasket teksti, kus esimesed iksteist lehekülge on kõik enam-vähem korras, aga siis äkki on stiilifopaa „laias laastus”. (No teate, võtke see „lai laast” ja minugipoolest pange see endale õige ... .) See avab toimetajasilmad veel suuremale hoolikusele ja ennäe, peagi on asja asemel, mille kohta arst ütleks „soliidtuumor”, sihuke puterdis, et naeran kõva häälega (aga mis seal oli, seda ma siia ei kirjuta, muidu autor või tema keeletoimetaja guugeldab ja leiab ja arvab, et kõlbabki nii öelda; ütleme, et ta oli kirjutanud iga sõna „ilusaks eesti sõnaks”, kuigi esimene ei olnud „tahke”, vaid meenutas igiammust Eesti Reklaamfilmi reklaami, kus lõbutsejaid noomis Lia Laats ja talle vastas Vello Viisimaa – guugeldada ei ole mõtet, sest see reklaamfilm säilinud ei ole; see oli õnneks enne „Kivinõida”, mille nimiroll pani Vello Viisimaa tõsiseltvõetavusele raske põõna). Paljude aastate toimetuskogemus ütleb, et teksti tõlkija on olnud asjatundlik, aga siis on hakanud lihtsamates kohtades (kus ta ekslikult arvas aru saavat) möllama enda ületalve pidamist õigustada tahtev keeletoimetaja, on muutnud teemast mittekõigevähimatki teades asju „ilusasse eesti keelde” ega ole pärast kätetööd asjatundlikule tõlkijale näidanud. Seda tõestab suutmatus kirjutada „riskivähendusmeedet” ühe sõnana (kas selle kolmeks sõnaks kirjutamine on ka kellegi mõttehiiglase vaieldamatu käsk?) ja veel ilmekamalt „ennetamise” muutmine „vältimiseks”, mis asendus* meditsiinitekstis kuulutab tegelikult: „Mind ei huvita sittagi, mis te isekeskis seal meditsiinis räägite, aga meie juhmid stiilitundetud toimetajad ei mõista, et eri keelekastususes öeldakse asju eri moodi, ja seetõttu teame kindlalt, et „alati” on „õige” „vältima”.” — Nado skazat’ „kauplusse”, nu vot.

* Et asi oleks veel segasem, räägitakse meditsiinis ka vältimisest, aga siis on see rohkem nagu passiivne: kuidas vältida köha (st kuidas erilisi võtteid kasutamata teha nii, et köha ei saa), kuidas vältida nakkushaigust (st hoidke nakatunust eemale). Ennetamine on seevastu rohkem nagu aktiivne: midagi tehakse aktiivselt, et midagi teist ei juhtuks. Sama ka õiguskaitses.

* * *

Ekskursioon uutes ruumides. Lift on õige moodne, sees korrusenuppe ei ole. See-eest on kolimiseks polsterdatud põranda ja seintega B-liftis taga- ja C-liftis vasakule seinapolstrile sirgeldatud sama märk, mille Onu Bella laulu „Koolis on vahva” minategelane joonistas õpsitoa uksele ja mida nimetas väikseks porgandiks ning mille juhuslikult tekitas Marsi pinna tolmu uusim siia-sinna sõitnud marsikulgur.

Igaüks huvitub enim ikka enda uuest töötoast. Peale toa näen ära ka uue toanaabri ja ka tema pereliikmed, kes on ekskursioonil kaasas. Minnes nägin, et elukohaasumist otse saabuv maantee on rattateeta, kõnniteeta ja teepeenrata, aga põrkepiiretega ning seega saaks jala või rattaga hakata käima eemalt rattatee kaudu, koos mõningase ekslemisega pisitänavatel ja läbi hoovi, mille läbisõidetavus paistab ainult kohapeal. Nali selles, et eks vaatasin tagasisõidul kella ja kesklinnast läbisõit kestab sama kaua, kui kestaks jala minek. Võib-olla saaks minna ja tulla eri teid pidi, hommikul jala mäkke, õhtul vabajooksuga mäest alla.