Päeval käib peokorralduskomitee esindus teisel külaskäigul tutvumas peoruumidega. Seekord minu pärast, et näha, mis mind pildistamisrindel ees ootab. Näemegi, aga ainult akna tagant, sest majas on evakueerumisõppus ja kedagi sisse ei lasta.
* * *
Bussiraamat „Viimne reliikvia. Pilk legendi taha” käsitles algul filmi tootmise arhiividokumente ja nüüd jututab elusolevaid tegijaid ning näitlejaid. Koostaja on juba näitlejate valiku peatükis avaldanud skepsist Eve Kivi väidetu suhtes, nagu pakkunuks Kromanov Agnese rolli talle (sest iga kandidaat tegi läbi foto-, lava- ja filmi-proovivõtted, mida Eve Kivist Agnese rollis ei ole, nagu ei ole tema nime mainitud seoses Agnese rolliga ka Tallinnfilmi muudes arhiividokumentides), ja kui jututamisjärg on jõudnud Eve Kivi endani, on selliseid lennukaid väiteid veel, milles autor kahtleb umbes üle rea. Eriti uskumatu on jutt, nagu arutatuks Kremlis, et peaks andma Fidel Castrole Nõukogude naise, aga kelle me anname – ja siis pakkunud Joh. Käbin, et anname Eve Kivi!! – No teate..., ... ... ... .
Muidu on raamat mu ultimarelikvoloogilist teadmust parandanud (minu, kes ma kunagi soovisin asutada „Viimse reliikvia” klubi, mis muud ei teeks, kui vaataks umbes kord nädalas filmi ja arutaks!): ei mina näiteks teadnud, et Bõkovil oli filmis kumminina, arvasin olevat loomuliku, ja Bõkov oli filmis ainus nii professionaalne näitleja, kes mõtles välja ka, mismoodi tema tegelane kõnnib (kas seda Eesti teatrikoolides muidu õpetatakse? – Inglismaal kindlasti) ja mismoodi suud hoiab (mida, khm, arvasin samuti olevat loomuliku). Vend Johannese rolli soengule ma varem tähelepanu pööranud ei olnud, aga Bõkovi arvates olnud see filmi üks võti.
Suvisele kirjutisele lisaks sain teada, et suured stuudiodekoratsioonid olid ehitatud Riiga (neid olnud viis: pakuksin, et kloostri kapiitlisaal, skriptoorium, vend Johannese kabinet ühes külgneva koridoriga ja kloostri keldrid ning kõrtsituba; väiksemaid stuudioruume on filmis veel) ning Risbieteri suvemõis oli dekoratsioon, ehitatud oli see Põhja-Lätti Zīle lähedale ning see ka tõesti põletati maha nii efektselt, et seltsimehed tahtud Kromanovi süüdistada tööohutuseeskirjade rikkumises. Küürakas, kes mõisameeste laagris trummi taob, oli ehtne mustlane, leitud Valga lähedalt mustlaste laagrist, aga mustlastüdruk, kellele hullates vett kaela kallatakse, ei ole, kuigi sobiv kandidaat samast laagrist leiti, aga selle isa ei lubanud.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment