Katsega selgub, et kunagine kingsepametropol Pirmasens ei asu midagi „kohe Kaiserslauterni kõrval”, nagu arvasin. Teisalt kuigi luhtus üritus korrata neljapäevast ettevõtmist, et 20 minutit varasem rong jõuab kohale 1 h 40 min varem, sattusin kohtadesse (eriti Pirmasensist lahkudes, sest siis oli vihm läbi ja aknast nägi jälle midagi), kus ma varem olnud ei ole, ja nägin imetabaseid silte, kuigi kõike ei pildistanud, sest pärast olin fotokaga mängimisest tüdinud (nt silt Bierbach – ’õlleoja’ – jäi pildistamata).
Rongireisi esimene ots viib läbi Pfalzi metsa, mis Wikipedia andmeil olevat Euroopa suurim mets (hehehe).
On laupäeva keskpäev ning teivasjaamadest tulevad peale linna sõitvad inimesed, sekka mitu keskkoolinoormeest, pooleliitrised õllepudelid asjalikult näpus, istuvad maha ning huvitatuna jälgin, kui kiiresti pudelid avanevad. No rong on sõitnud vahest kolmsada meetrit. Pärast ei imesta, miks nii väikese, aga uue ja avara rongi peldikust levib kole kusehais üle kogu rongi.
Rongireisi esimene ots viib läbi Pfalzi metsa, mis Wikipedia andmeil olevat Euroopa suurim mets (hehehe).
On laupäeva keskpäev ning teivasjaamadest tulevad peale linna sõitvad inimesed, sekka mitu keskkoolinoormeest, pooleliitrised õllepudelid asjalikult näpus, istuvad maha ning huvitatuna jälgin, kui kiiresti pudelid avanevad. No rong on sõitnud vahest kolmsada meetrit. Pärast ei imesta, miks nii väikese, aga uue ja avara rongi peldikust levib kole kusehais üle kogu rongi.
No comments:
Post a Comment