Arutelu, kas Eesti kuulsaima filmi inglise pealkiri peaks olema The Last Relic või The Last Reliquary, st kas meie reliikvia, vabadus, on parem kui kondid või ilus kast.
Rongiga raamatupoodi ja sööma. Jaamas klassikaliselt kolmveerand tundi varem kohal (meenub, kuidas meil ikka lennukiga külas käinud vanaema läks lennujaama hirmus vara, tervelt nelikümmend minutit enne lennukile laskmist). Märkan leheputkas, et naistepiltidega meesteajakirjad on arvutiajakirjade kohal ja meestepiltidega meesteajakirjad fotoajakirjade kohal.
Kella kõrtsis pole kaks nädalat käinud ja aknad on vineeriga üle löödud!! Ümberehitus. Avatud ajutistes ruumides üle tänava. Ettekandjad tunnevad ära, tervitavad. Kemmerg sügaval maa all (pikk 17 astmega sirge trepp), tagaruum kerge kopituselõhnaga.
* * *
Erbsen auf halb 6 (2004). E on saksa keele kursusel näinud esimest poolt. Filmi žanr on romantiline draama (loe: „igav igavik”). Korraks elavnen, sest filmi kaastootjaks on märgitud märulimees Til Schweiger, kes peaosatses kunagi mu filmivaramus olnud „šedöövris” 1½ Ritter – Auf der Suche nach der hinreißenden Herzelinde (2008), mille ainsad kolm toredat asja olid armeenlase palkamine mängima türklast, ehtsa vanamuusikaansambli New Kids on the Block kujutamine keskaegse bändina ja stseen tollal vanima filminäitleja Johannes Heestersiga, kes oli võtete ajal 105, aga mängis pärast veel kahes filmis.
Esimene pool ongi väga igav, jälgin muudkui vaevu edasiliikuvat kellaaega plaadimängija ekraanil. Filmitegija meelest on päiksega kallav paduvihm vist mingi kujund, sest filmis on seda kokku neli korda (ja väljajäetud kohtades viies kord veel).
Kes vaatab filmi kohta IMDb-st, see leiab, et filmi kolmandaks žanriks on märgitud ka komöödia. See läheb lahti filmi teises pooles, sest filmitegijate soovil satuvad tegelased Põhja-Venemaale, ...mis on filmitud Taanis. See teeb tasa kõik esimese tunni kannatused!
Üldiselt segane ja jabur film, mu arust on meespeaosalise „miimika” kopitud CGI-filmi Beowulf (2007). Mõlema jalaga on astutud filmiämbrisse, et kui kuskil sõidavad mingi teise maa või ajastu sõidukid, siis mitte kunagi ei ole kaadris kaht samasugust, sest ega kollektsionäärid ju kaht samasugust autot võtetele laena. Nõnda on teinud ka sellele filmile kaasa aidanud vanabusside kollektsionäär. Asjatute stseenide väljalõikamisel on tehtud tublit tööd (mitu lollakat stseeni on filmist kolinud DVD lisadesse), aga käärid võinuks sisse lüüa ka naispeategelase õe tarbetusse tegevusliini, mis allesjäänud kujul on väga totter.
Rongiga raamatupoodi ja sööma. Jaamas klassikaliselt kolmveerand tundi varem kohal (meenub, kuidas meil ikka lennukiga külas käinud vanaema läks lennujaama hirmus vara, tervelt nelikümmend minutit enne lennukile laskmist). Märkan leheputkas, et naistepiltidega meesteajakirjad on arvutiajakirjade kohal ja meestepiltidega meesteajakirjad fotoajakirjade kohal.
Kella kõrtsis pole kaks nädalat käinud ja aknad on vineeriga üle löödud!! Ümberehitus. Avatud ajutistes ruumides üle tänava. Ettekandjad tunnevad ära, tervitavad. Kemmerg sügaval maa all (pikk 17 astmega sirge trepp), tagaruum kerge kopituselõhnaga.
* * *
Erbsen auf halb 6 (2004). E on saksa keele kursusel näinud esimest poolt. Filmi žanr on romantiline draama (loe: „igav igavik”). Korraks elavnen, sest filmi kaastootjaks on märgitud märulimees Til Schweiger, kes peaosatses kunagi mu filmivaramus olnud „šedöövris” 1½ Ritter – Auf der Suche nach der hinreißenden Herzelinde (2008), mille ainsad kolm toredat asja olid armeenlase palkamine mängima türklast, ehtsa vanamuusikaansambli New Kids on the Block kujutamine keskaegse bändina ja stseen tollal vanima filminäitleja Johannes Heestersiga, kes oli võtete ajal 105, aga mängis pärast veel kahes filmis.
Esimene pool ongi väga igav, jälgin muudkui vaevu edasiliikuvat kellaaega plaadimängija ekraanil. Filmitegija meelest on päiksega kallav paduvihm vist mingi kujund, sest filmis on seda kokku neli korda (ja väljajäetud kohtades viies kord veel).
Kes vaatab filmi kohta IMDb-st, see leiab, et filmi kolmandaks žanriks on märgitud ka komöödia. See läheb lahti filmi teises pooles, sest filmitegijate soovil satuvad tegelased Põhja-Venemaale, ...mis on filmitud Taanis. See teeb tasa kõik esimese tunni kannatused!
Üldiselt segane ja jabur film, mu arust on meespeaosalise „miimika” kopitud CGI-filmi Beowulf (2007). Mõlema jalaga on astutud filmiämbrisse, et kui kuskil sõidavad mingi teise maa või ajastu sõidukid, siis mitte kunagi ei ole kaadris kaht samasugust, sest ega kollektsionäärid ju kaht samasugust autot võtetele laena. Nõnda on teinud ka sellele filmile kaasa aidanud vanabusside kollektsionäär. Asjatute stseenide väljalõikamisel on tehtud tublit tööd (mitu lollakat stseeni on filmist kolinud DVD lisadesse), aga käärid võinuks sisse lüüa ka naispeategelase õe tarbetusse tegevusliini, mis allesjäänud kujul on väga totter.
No comments:
Post a Comment