Toimetan tõlget, mille oleks kirjutanud nagu ärkamisaegne lehemees või Paunvere-aegne koolmeister, keel on nii arhailine ja tänapäevaseks tarbetekstiks sobimatu. Eks ole, kogun akadeemilisest huvist ühendverbe, mida olen tõlgetest sobimatutena välja rookinud, ja hulk aega mõtlesin, et loetelu on täielik, sest sinna ei olnud ammu midagi lisandunud. Aga ei! Nüüd siis tuleb nagu uksest ja aknast. Teate, isegi primitiivse keelekasutusega eesti ajalehekeel ei ole nii „lopsakas”; näis, kui palju tõlge toimetamisel kokku kuivab. Olen vastu arvamusele, nagu näitaks inime eesti keeles ühendverbide kasutamisega enda sõnavara, sest millest koosneb ühendverb? – Tavaliselt üldisest tegusõnast (nt korda tegema, käima panema, magama jääma) ja seda mõtestavast teisest sõnast (korda tegema, käima panema, magama jääma). Seevastu tuletisverb on sõnavaras omaette olemas (parandama, käivitama, uinuma) ja pakub võimaluse näidata enda ulatuslikku sõnavara.
Ja sõnavahu tootjatele on mul teine küsimus ka – misjaoks?? Tänapäeval peaks makstama mitte tõlke, vaid lähteteksti pikkuse pealt ja ise teate, kas viidate mõttetu patramisega aega („siinkohal tuleb silmas pidada asjaolu, et” ja „tuleb tunnistada, et” – ärge arvake, et selline tarbetu paberimäärimine alles jääb) või kirjutate sama raha eest täpselt ja lühidalt.
* * *
Kui see nüüd ei ole IFLS-i peen aprillinali – millele vaidleb pisut vastu see, et seda on teatanud ka Fox News, Guardian, BBC, Independent jpt, ja juba mõni päev varem –, olla Londoni lähedal 1348. a katkusurnuaeda uurides tehtud põrutav järeldus, et must surm oli mitte muhk-, vaid kopsukatk, mille poolt kõneleb nakkuse kiire levik (kirpude kaudu olnuks aeglasem kui piisknakkuse kaudu) ja selle konkreetse katku mitu avaldumisvormi.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment