R, 4413. päev: silt kohvikus

Ükspäev olime lõunal söömas ülakorrusel, kus maksmisel silmasin kassas reserveeringute loetelu ja selles kohe ülemisel real ümber veetud joonega kirjet „13.00 Jaapani peaminister – 3 in.” Kell oli selleks ajaks ligi kaks, aga kohale jõudsime pool tundi varem, ent ei näinud kedagi, kes võinuks olla Jaapani peaminister. Tudengiajal külastas õppetooli Vietnami peaministri proua (Vietnami peaminister oli sealkandis visiidil ja ta proua olnud tehnikateadlane, tahtnud näha kohalikku laborit) ja turvameetmed olid sellised, et pidime seisma reas laborilaudade taga, kohvitoast (kus tähtis isik kohtus õppejõududega*) võimalikult kaugel, aga ikkagi turvameeste valvsa pilgu all. Täna kohvikus ühtki turvameest ka ei paistnud. E meenutab, kuidas kuninglikel matustel oli tähtsaid tegelasi kohal kui palju, aga turvameetmed olid pigem nähtamatud.

* Muidugi oli Vietnami peaministri proual kaasas „tõlk”, kes oskas ainult vietnami keelt, ja muidugi imetleti pärast kõrge külalise hammustatud küpsist ja söömata viinamarja ning mõtiskleti, kuidas saaks neid säilitada tulevaste inimpõlvede jaoks. Üks mõte oli valada need araldiiti, poleerida ja riputada seinale, aga lahendamata jäi, kuidas küpsis ja viinamari enne sissevalamist steriliseerida, et nad pärast vaigu sees ei laguneks.

Sammalhabeme müts vihmas on nagu peas kantav vihmavari.

Mulle meeldiks hoopis muusikal „Suger”: see keskenduks tähtsa võimukandja, kuninga asemiku ebamaise unelma teostamisele, millega tekkis uus, pöördeline – valgusküllane ja õhuline – ehitusstiil, mis valdas Euroopat kolm sajandit.