P, 4429. päev: lend

Üles 3.20, takso 4.00, lennujaamas 4.07. Taksos algul raadiost Everything She Does is Magic. Lennule registreerimisel palju rahvast, registreerija unustab mu mobiili (kus on pardakaart) enda kätte, avastan, kui olen nii 10 m kaugusel. Mõlemad turvad lahti, S-poolsemas 1 liin 2st töötab. Minu taga perekond kurttummi, turva tahab näha nende kottidesse, leiab pudeli vett. Mul kõik elektroonika eraldi pehmes kotis (v.a mob. ja läpaka alaldid). Läpakal on nüüd 130 W suur alaldi, ei mäleta, kas Eestis on muud alaldit; vana, 90 W alaldi on kodus sahtlis, see alati ei tööta. Lennujaamas värav B10, kaugeim. A-terminalis rahvamass minemas lõunamaale.

Öeldakse, et süüa ei saa (kutsutakse värava juurde nimeliselt, 2 inimest, äriklassis rohkem ei ole). Teine on vanahärra sildiga Gremium särgil ja kohvril. Lennukis jahe. Pilves, maad ei paista enne kui FRA taga, maandub idast Kelsterbachi rajale. Söögi puudumise eest palutakse vabandust kokku 4 korda (enne lendu SMS ja värav, pärast lendu lennusaatja ja kapten). Pakutakse šokolaadi.

FRAs kohv ja sai. Värav A69 terminalis viimane, sealt jälle 3 km bussiga lennuki juurde, see on perrooni idaotsas. Lennuki pärisnimi on Halberstadt. Palju lapsi, sh paljasjalgseid saksa lapsi. Meeslennusaatjal on vuntsiotsad keeratud üles, hullemini kui Joosep Tootsil. Üldiselt näeb ta välja nagu habemega Poirot, pea samasugune munajas, juustega pinda rohkem, kehakuju sama. Esimese lennu lennusaatja näis koosnevat peamiselt hammastest.

Ka teisel lennul näib, et ei saa süüa. Mul on kõht tühi. Toitlustajal olla tarneraskused, nagu öeldi mitu korda ka hommikul. (Esimesele lennule saabus lennuk tühjana, ka see oli üks seletus.) Lennuk õhku 9.55 asemel alles 10.28. Esimene veerand tundi pilves, siis väikesi auke, maapind. Rostockist SW mööda, üle Rügeni (tavaliselt läheb üle Swinemünde ja Kolbergi). Antakse siiski hommikueine. Mere kohal vine, kapten ütleb, et lähme Rootsi õhuruumist läbi, maad ega saari ei paista. Vine merel selgub hoopis olevat õitsev meri + lained (laev lõikab läbi). Läheneme üle Kuressaare (ei näe), Orissaare (ei näe), Matsalu (ei näe), Kiisa, siis fantaasiarohkelt üle Luige, Jüri, maandume idast.

Täna pidavat tulema Tallinnas 32–33°, on 31°. Tramm, selles küüslauguhais nagu 4. trammis ikka. Kell õigeks. Bussijaamas palav. Bussis hea jahe. Ühe silmaga uus film First Man – pisarakiskumise raamatu on leidnud Hollywood.

Seekord on lõpp-peatuseks Pärnu, mille suvitajate rõivastiili kohta kõlbab ütelda „Antiigileksikoni” kuulsa tsitaadi parafraasiga: alastus on Pärnu argielus tavaline.

Puhkusenädala elavaim sündmus oli muusikafestival, kus vähestele festivalipassi omanikele (passe sai osta ainult sularahas) oli istekoht sageli esireas ja kus kava tobeda tõlkevea tõttu pidin naerma puhkema surnumatjate koori kontserdil kõige ahastavamas kohas. Ühe kontserdi kohta sain pärast teada, et minu kõrval istus õpetlane, kes oli palju aastaid varem ütelnud doktoritöö kaitsmisel kuldsed sõnad: „Teil oli 107 patsienti ja võtsite sellest protsendi. Aga protsent on osa sajast, 107st ei saa protsenti võtta. Teil pidanuks olema ikka 100 patsienti!” Peale selle nägin näitlejast koolivenda kutsetegevuses ja kirjutasin pärast ja kiitsin, et tänu lavastusele tahan nüüd lugeda tüki autorit. Veel juhtusime olema mereürituse avamisel, mis oli mugavuse mõttes toodud mere äärest ära ja milles üks number meenutas „Blackadderis” üsna alguses olnud numbrit „Jumping Jews of Jerusalem” ning millelt lahkusin mingite habemike esinemise alguses, sest kartsin saada barotraumat.

L, 4428. päev: kuum

Toas on õhtul üle 30 kraadi sooja ja õhuniiskus selline, et seda nägu, ja midagi muud teha ei saa kui higistada. Veel veidi ja higistamine ka enam ei aita (kui n-ö märja termomeetri temperatuur on üle nii 33 °C).

R, 4427. päev: reede

 Tööl, poes mitte.

N, 4426. päev: kuum

Hambaarst. Kuninga tänava avalik kraadiklaas on katki, näitab kriipse (ükskord nätas 47°). 

Modernluule.
Taga rõdul 34,4
Koridoris jahe 28,8
Liftis sein 28,2, põrand 27,0
Fuajee 16,4...18,9
Maja ees asfalt 36,9
Koerajalut. platsi kruus 31,1
Koer 34,2
Liftis (oli all) 25, ülal 29
Uksematt 31,8
Esikus põrand 32,3 lagi 27,9
Toas p 27,5, lagi 28,4
Magamistoas põrand 28,5, lagi 28,3, kardin 30,6 

Alla 30 läheb alles kl 23

K, 4425. päev: võõrkeeleoskuse kasulikkusest

Bussiraamatust saab teada, kui kasulik on osata võõrkeeli. Et Malmedy veresauna ohvrid olla küll näinud, et belglased viipavad metsa poole ja kisavad „Boche, boche!”, aga mõelnud, et nad tervitavad niisama, ja sõitnud kogu pataljoniga edasi, otse sakslastele sülle.

T, 4424. päev: külas

 Päeval tööl, õhtul ungari sõpradel külas. Nende majas on olnud sama sisearhitekt kui siin, isegi ukselingid on samasugused ja välisuks on sama nägu nagu vanasti siin.

E, 4423. päev: tee

Eile õhtust saadik on kerge iiveldus, mille omistame eilelõunasele keedetud maisile. Oli veidi pehmem kui tavaliselt. Lõunasöögiga (täna) läheb veidi paremaks, siis hakkab jälle; manustan eelmisest aastast sahtlis olevat antiemeetikumi, see kohe ei mõju, ja tassi Earl Greyd, hakkab palju parem. 

(Raamat ütles, et Bertie Wooster jõi hommikul English Breakfast Tead ja õhtul Assamit. Film ütleb, et hommikul Darjeelingut ja õhtul Earl Greyd. Mine võta kinni, kumb on õige.)

P, 4422. päev: vaskuss

Hommikul metsas, näeme kohe maja vastas teisel pool jõge elusat vaskussi (keda ma ei ole looduses varem elusalt näinud). (Pärast vaidleme: mul on mälestus, nagu näinuks me 2002 Saaremaal Sõrves jalgrattamatka metsapeatuses vaskussi, E mäletab, nagu see olnuks nastik. Maost on foto, aga foto ajaks oli madu sukeldnud põõsasse, mine võta kinni, kumb.)

L, 4421. päev: juuksuris

Näen juuksuri minnes lätlase maja juures, kuidas ratturil on raam liiga kõrge, aga sadul liiga madal.

Pärast kuulen, et bussiliinil on uued peatused Gudroon ja Camisole.

R, 4420. päev: reede

 Tööl, õhtul poes.

N, 4419. päev: jalgratas

Hommikul kooli juurest suure ärimaja juurde linna jalgrattaga. No eks ole! Raske on, ootan kogu aeg, millal rakendub paljukiidetud elektrimootor, aga ei märka. Sõidaks nagu mu vana Desnaga, pärast seda, kui olin asendanud selle algse 16-hambase tagumise hammasratta kiirema (ja raskema) 15-hambasega. (Desnal oli väikeste rataste pärast ees tavalisest suurem 48-hambane hammasratas. Normaalsete ratastega jalgratastel oli ees vist 42-hambane ja taga 15-hambane.) Elektrimootor on esirattal, ees on veel pakikorv ja juhtraua keskel midagi näidikupaneeli taolist (aku laeng, tähtsaimad juhised prantsuse keeli, abitelefoni nr), mis teeb ühtekokku, et lenks pöördub raseklt ja piiratud sektoris. Peale selle logiseb midagi lenksu ja esiratta vahel ning kummid on tühjavõitu, nii et ratas ei taha hästi veereda. (Mul endal on kummid alati pumbatud nii täis kui annab ehk lubatud maksimumini, sest mäletan mehaanika algkursusest veeretakistuse pilti.) Pidurid tainased, mitte napsakad kui mu mõlemal jalgrattal, aga üldise raskuse tõttu ei saa üürijalgrattaga eriti kiirendada, seega saab pidureid vajutama hakata juba kaugelt. On ka nagu kolm käiku, normaalse kiirusega liigub edasi 3. käik.

Tulemus: olen tööl 5 min varem kui bussiga korteri juurest (mida oleksin pidanud algul 15 min ootama), leemendan. Jalad pakkus, aga et ärimaja juurest on tööle veel üle kilomeetri, läheb see enam-vähem üle. Ja näib, et kuigi kasutusliidese arendaja on tulnud vastu Androidi kasutajate soovidele ja lisanud ka rakenduse Androidi-versioonile iga jalgratta aku laengu ja üldhinnangu, ei saa Androidi-versioonist ikka veel jalgratast hinnata, nii et näidatavad hinded on tegelikult pannud Apple’i-usku inimesed. Peale selle on kellaaeg selline, et parkla postikeskuse juures on täis – igas parklas on 20 kohta, rakendus näitab, palju on seal valmis rattaid ja vabu kohti; nende summa ei pruugi alati olla 20, sest näiteks lohakalt pargitud ratas hõivab koha, aga ei ole valmis, sest lohakalt parkimise tõttu tema sõit justkui muudkui kestab ja viimane kasutaja muudkui maksab. Märgitagu, et siinses viiekohase töötajaskonnaga ärilinnakus on 4 üürirataste parklat, à 20 kohta. Parkla postkontori juures teenindab vähemalt 2000 inimest.

Mis veel kord tõestab, et ega jalgrattaliikluse planeerijad ise jalgrattaga sõida ega vett joo.

Positiivsena märgitagu, et mööda kõnniteed peab sõitma ainult paarkümmend meetrit, kõik ülejäänu on alguses väiketänavad ja pärast jalgrattatee. Tegelikult on ka selle paarikümne kõnniteemeetri kõrval meetri laiune jalgrattarada, aga sinna peaks laskuma üle äärekivi ja parasjagu hakkab sealt mööduma betooniveok, nii et parem sõidan sealt läbi kõnniteel. Google ütleb teekonna pikkuseks 2,3 km ja kavandatud sõiduajaks utoopilised 23 minutit (vahest seepärast, et paar uut avenüüd on tal veel liivaaugud), tõuse kokku 18 m, langusi 16 m, aga see ei kajasta objektiivset reaalsust, sest silda üle maantee ta ei arvesta (enne seda on teekonna järsim tõus). (Müstikale, miks meil maja ees pikast väsitavast tõusust nii paljud ratturid linna poole üles rühivad, kui jõe ääres on olemas täiesti tasane rattatee – pikem küll, aga lõpus on lift –, on lihtne seletus: Google väidab selle olevat rattatee maanteel!)

K, 4418. päev: pärimused ja tõde

Raketirühmas kiidab keegi, kuidas olla vaadelnud AS11 kuundumise ajal Kuud ja näinud CSMi ümber Kuu tiirlemas, mida paljud imetlevad, aga teleskoobispetsialist peab võimatuks (CSMi üritati jälgida suure, 1,5 m tähetorniteleskoobiga, aga olnud raske, mida siis veel rääkida väiksest koduteleskoobist). Nagu Ameerikamaal ikka, solvub õndsa mälestuse jagaja, nagu ei teaks, et kui kokku juhtuvad pärimused ja dokumendid, võidavad ikka dokumendid – nagu arvas perekondlik pärimus vanavaarisa JW-le saksa päritolu (sest ta ei osanud vene keelt), aga kirikuraamatud ütlevad, et tema vanaisa elas Laiuse kihelkonnas ja nimi oli Siimu Mihkel.

T, 4417. päev: toit ja mesilased

Söökla reklaamib end fantaasiaküllase lausega B. is a smart-casual affair that specialises in steaks, ribs and other high-protein consumables. Eile just sain läbi raamatu Biomedical Results of Apollo toidupeatüki (Apollo Food Technology) ja isegi seal öeldi toidu kohta otse food (kuigi see, kuidas apelsinimahl tegi AS16 CMD peeru lahti, on öeldud nõnda kenaste: Real-time adjustments in nutrition were applied by menu rearrangements to counteract the gastrointestinal awareness reported by one crewmember and believed to be associated with dietary potassium intake. p. 464). Järgmisest peatükist (Waste Management System) saab teada, et fecal containment system, ette nähtud ajaks, mil külgekleebitavaid sita-oksekotte kasutada ei saanud (kui seljas oli skafander), oli paksu voodriga aluspüksid (foto joonisel 10 lk 482; lugesin raamatut pdf-ina mobiilist ja ei märganud, et nimetet asjavärkide küljes on nimesilt ARMSTRONG). Raamat vaikib, kui palju neid ka reaalselt vajati, kuigi mainib külgekleebitava koti suurt ebamugavust: kogu protseduur 45’ (mispärast üks olla aja säästmiseks samal ajal söönud) ja aluspesu vastav luuk oli kotist väiksem (mispärast üks teine koorinud end sittumise ajaks suisa alasti).

Apollo 11 stardi juubeli puhul on raketirühm punnis täis stardieelseid fotosid ja selgitub Neil Armstrongi soeng (mitu cm pikem kui ülejäänud meeskonnal): ta olla avastanud, et ta eelmine juuksur olla ta juukselõikmetega äritsenud, ja ei olnud uut, usaldusväärset veel leidnud.

Lõunasöögi järel meenub, et mul oli 48 minutit varem hambaarstiaeg.

Täna on sipelgate lennupäev. Sellega seoses üritame kujutella, milline oleks mesilaste uudistesaade (informatiivse tantsu ja rohke sumisemisega).

E, 4416. päev: film

Film The Darkest Hour.

P, 4415. päev: trükin

Kleebin Eesti mobilile kaitseklaasi: 1. korda õnnestub õhumulleta!

Trükin, õige paber. Praagivirn tuleb suurem kui korras virn, kusjuures eelmine kord õnnestus 2/2, täna suure surmaga 1/10. Pärast muidugi meenub, et eelmine kord panin mitte paberi selili plokile, vaid näoli ploki paberile. Isegi õigest, riisipaberist ei ole läbi näha, kuhu täpselt plokk tuleb, ja kobamisi satuvad värvid kuni 2…3 mm valesti. Jube. Saan ka praktiliselt teada, miks peab trükitud paber enne järgmist värvi pikalt kuivama: sest muidu vettib paber läbi ja läheb bareniga tagant hõõrudes narmendama. Aga 1-värvine trükk on lihtne, kuigi näen, et liiga ümmargusi helendeid puulehtedes tuleb rohkem sakistada.

Jalgrattalaenutuse rakendus E telefonis näitab jalgratta aku laengut, aga mul mitte. Selgub, et tal on see v.1.7.7, mul v.1.0.0.

Kadekopsud on YouTube’ist eemaldanud mitu „Blackadderi” jagu.

Õhtul suurfilm õudsest külaelust siinkandis. Lõpp sarnaneb tudengifilmiga „Tõprad”.

L, 4414. päev: laupäev

Šp 9,2 kg.

Läbi saab Arto Paasilinna „Hurmaava joukkoitsemurha”. Juuksuris aeg kinni. USB-jagur. 

Söök. Koer. Pood. Pärast võtmed kadund, paanika 2 min: poes need kindlasti veel olid. Aga krt kuidas ma krt ukseni sain? Lähen alla ja leian, et võtmed ongi maja välisukse lukus.

R, 4413. päev: silt kohvikus

Ükspäev olime lõunal söömas ülakorrusel, kus maksmisel silmasin kassas reserveeringute loetelu ja selles kohe ülemisel real ümber veetud joonega kirjet „13.00 Jaapani peaminister – 3 in.” Kell oli selleks ajaks ligi kaks, aga kohale jõudsime pool tundi varem, ent ei näinud kedagi, kes võinuks olla Jaapani peaminister. Tudengiajal külastas õppetooli Vietnami peaministri proua (Vietnami peaminister oli sealkandis visiidil ja ta proua olnud tehnikateadlane, tahtnud näha kohalikku laborit) ja turvameetmed olid sellised, et pidime seisma reas laborilaudade taga, kohvitoast (kus tähtis isik kohtus õppejõududega*) võimalikult kaugel, aga ikkagi turvameeste valvsa pilgu all. Täna kohvikus ühtki turvameest ka ei paistnud. E meenutab, kuidas kuninglikel matustel oli tähtsaid tegelasi kohal kui palju, aga turvameetmed olid pigem nähtamatud.

* Muidugi oli Vietnami peaministri proual kaasas „tõlk”, kes oskas ainult vietnami keelt, ja muidugi imetleti pärast kõrge külalise hammustatud küpsist ja söömata viinamarja ning mõtiskleti, kuidas saaks neid säilitada tulevaste inimpõlvede jaoks. Üks mõte oli valada need araldiiti, poleerida ja riputada seinale, aga lahendamata jäi, kuidas küpsis ja viinamari enne sissevalamist steriliseerida, et nad pärast vaigu sees ei laguneks.

Sammalhabeme müts vihmas on nagu peas kantav vihmavari.

Mulle meeldiks hoopis muusikal „Suger”: see keskenduks tähtsa võimukandja, kuninga asemiku ebamaise unelma teostamisele, millega tekkis uus, pöördeline – valgusküllane ja õhuline – ehitusstiil, mis valdas Euroopat kolm sajandit.

N, 4412. päev: shibby dibby

Täna lahkunud Brendan Gracei mälestuseks tema tuntuima rolli tunnusmeloodia (kerige algusest 28 s edasi, keerake stereo põhja ning puurige selle saatel karppuuriga seinu, öösel kl 3 muidugi). 

Nagu seda ette kuulutades lõikas hommikul kl 6 traktor tänava äärest võsa.

K, 4411. päev: rohi

Mul on iga päev manustatav allergiarohi peaaegu otsas, vaja on uut retsepti. Ma ei tea, millal perearst puhkab, ja tema visiit massap nii 50 € (millest saab hiljem küll 85% tagasi, aga noh). Samas vähemalt ninaarst lubas, et temalt saab retsepti ka telefoniga, ja ta on seda kunagi määranud, nii et see on ka võimalus.

Kaevan hommikul rohtude sahtlit läbi, et äkki on veel kuskil, ja leian ninaarsti dateerimata retsepti, mida ta käskis kasutada siis, kui eelmine retsept otsas. Seal seisab, et see allergiarohi kuueks kuuks. Tore. Vaatame, kas apteek saab tema hirmsast käekirjast aru. (Saab ja veel saab, et samal retseptil seisvast ninasalvist oli neil ainult 1 purk, aga kui see otsas, tulge sama retseptiga veel, sealt saab veel 4 purki.)

E saab poest uue läppari pärast pikka konfigureerimist lõpuks kätte, aga kodus ei saa wifisse sisse.

T, 4410. päev: tavaline teisipäev

 Tööl, päeval söömas.

E, 4409. päev: nimeloengud

Avastan nimeloengud (2003).

P, 4408. päev: Tammsaare

Värise, Tammsaare! Raamatus „Liiklusmärgid. Teekattemärgised. Foorid” on lk 12–15 4-leheküljene ja lk 75–79 koguni 6-leheküljene lause. Raamatu alapealkiri võiks olla ka „Harjutusi edasijõudnud keeletoimetajale”. 

Kiri koerakasvatajale.

Läbi saab kirjandusteos „Viljandimaa: Ancient Beat”.

Tahan Pinterestis näha inglaste X 1917 võetud Kuressaare luurefotot ja sellest ajast peale saan Pinteresti spämmi.

L, 4407. päev: uus läppar, kontsert

Hommikul metsas.

* * *

E-le uus läpakas. Meie kummagi senised läpakad olid ostetud samast fotopoest Tartu Kaubamajas, tal laiatarbeläpakas Dell Vostro (mis oli poes odavaim) ja mul aasta hiljem tööläpakas Dell Latitude (mis oli poes kalleim). Latitude on n-ö kõvemast puust, st ehitatud taluma tugevamat kasutamist kui Vostro, see on ilmutanud lagunemise tundemärke minu arust vähem (vasak tõstuklahv läks aastaid tagasi pooleks ja olen seda mitu korda kokku kleepinud, sisu on tolmu täis, aga muud probleemid on olnud tarkvaralised) ja see on ka kergem, kuigi ekraan on laiem. Aga siinmaal Dell ei huvitu müügist tarbijatele, nii lähme kõigepealt linna elektroonikakaubamajja, mitte ülikooli juurde, mis olevat suurem ja kus mu oletuse järgi on suurem tõenäosus kohata Delli läpakaid ja ingliskeelseid müüjaid. E arvab, et kui leiame linnast, ei ole vaja ülikooli juurde sõitagi, mis siis, et ainult veerand tundi rongiga.

Aga lahke ingliskeelne müüja leidub ka linna poest. Sõnastame küsimuse nii, et soovime Delli Latitude’i sarnast läpakat. Mina pidasin silmas vastupidavust ja kasutusmugavust, müüja tõlgendab seda kui protsessorikiirust jne, aga jõuab välja samalaadse tulemuseni. Käime automaadist raha toomas, koos tarkvara, lisagarantii ja konfigureerimisega tuleb veerand hinda veel otsa. Kassas, õigemini infoletis, ei loe rahatähtede kontrolli masin vanu 100-euroseid, vanemmüüja võtab paki pihku ja läheb kassadesse otsima masinat, mis loeks; tema kulmude liikumise järgi riiulite taga näen, et ta leiab selle teisest kassast. Muidugi usaldus missugune, kui kunde makstud, aga veel kassast läbi käimata raha rändab teise müüja käes mööda poodi ringi ja seda käpib veel kaks muud müüjat.

* * *

Teist korda n-ö Steroididel Taskus. Sammalhabeme kaabu.

p.l. on poekäigu ja kontserdile mineku vahel tund aega, mõtlen, et võiksin proovida trükkida linnavaadet, juba olen plaadi harjanud ja rasvatustanud, aga kuivatades näen, et mul on esiplaanil „mitu ruutmeetrit” munakive välja lõikamata!

* * *

Kontsert; olen algul mossis, et miks oleme platsi kõrval kohal poolteist tundi varem (no tgl oleme 1 h 25 min varem, aga kontsert hakkas 5 min hiljem). Aga meil on kaasas toolid, suupisted ja termoses jääga vein.

Nagu aasta tagasigi, on kaameratöö halb, seekord ka heli. Hämarikus ekraani heledust maha ei keerata, nii et sinna on pärast valus vaadata. Heli on selline, et juhlakalu bassid ei kosta ja täiteks toodud soprani kõrged noodid saevad peast läbi. See, et peale maailmakuulsa bassbaritoni laulab ka tundmatu sopran, oli umbes sama, kui läksin kord kuulama sugulase juhatatud koori, aga pool kontserdiajast esines ka üks teine taidluskollektiiv.

Aga seekord on mul binokkel! Algul mõtlesin, kas võtan kaasa väikse taskubinokli (8×20), aga viimati kadus selle kott kuhugi ja pealegi on teada, et see on hämaras pime (ükskord oli ooperis kaasas, ei näinud). Seega siis keskmine binokkel, 10×50. Kuivõrd esineja on üks väheseid ooperilauljaid, kes peale laulmise suudab ka näidelda, ja kuivõrd on karta, et ekraaniülekanne näitab vahepeal ka orkestrit vms, ja kuigi lava tagantnurgast särab otse binoklisse üks prožektor (algul sinine, pärast punane) ning kuigi ei ulatu toetama küünarnukke ja pilt hakkab lõpuks värisema, olen kogu aja, mil ta on laval, kleebitud binokli taha ja ei kahetse sekunditki. Peale selle näen laval ka asju, mida palja silmaga ei näeks, nagu et üks nais-löökpillimängija, kes meie kohalt vaadatuna on solistiga ligikaudu samal joonel, jälgib dirigenti ainult silmanurgast, kui solist on laval, ja vahib muudkui solisti, endal suu kõrvuni. Või filharmoonia kodufotograafi ninjataolist liikumist mööda lava (tal on kaks kaamerat ja kolm objektiivi, varuobjektiiv ripub mingi imerakisega lahtiselt vöö küljes). Solisti pilgu taban u 8 korda, milles oma osa on küllap selles, et mainitud seljatagune prožektor särab solistile binokli 50 mm klaasidelt vastu (vaatekaugusel on ainult üks muu binokkel, aga see on 30…35 mm klaasidega). (AW&ST andmeil töötab klaasidelt vastu säramise põhimõttel ka meetod, kuidas kiiresti teada saada, kas vaenulikul maastikul on peidus õlalt lastavaid õhutõrjerakette: luuredroon lendab üle, välgatab üle maastiku lasersähvatuse ja jälgib, kas kuskilt peegeldub vastu koherentset valguskiirgust. Looduses nii pikalt koherentset kiirgust kui laser ei ole; kui koherentset valguskiirgust peegeldub tagasi, on kuskil järelikult sinnapoole vaatavat optikat. Lihtne!)

Kumbki pool on kaunis lühike (30 minutit + koos lisalugudega 45), nii et jõuame kolmveerandüheteistkümnese bussi peale.

R, 4406. päev: uued hambad

Hambaarst. Ootan 40’, paks raamat saab läbi (Anthony Beevor, Arnhem: The Battle for the Bridges). 

Mul pole hulk aega olnud korraga suus nii palju purihambaid. Eriti raske oli maapähklite söömine, neid oli täna lõunal salatis paar peotäit.

Õhtul maja taga 20 nahkhiirt. 

Valmib linoollõike juurde messingvardast stants, millega tekitada linnavaate puudele väikesi helendeid. Haamerdan sellega pool õhtut.

N, 4405. päev: täitsa uskumatu lugu

Hommikul postkontoris. Olen bussis teel tööle, kui helistab väikeloomakrematoorium, selguse huvides luban neile meilida. Keeran paki põiki sülle, kirjutan sellel. Alles prantsuse keelde minnes selgub, et mütsi enam ei ole. Saadan bussist ühistranspordikeskusele meili, et müts kadunud.

Prantsuse keele eksami tulemused. Hoone ümber rohutirtsud. 

Lõpeb tavalisest varem ja mõtlen, et lähen õige töölt läbi. Töölt kodu poole sõites juhtub tulema sama numbriga buss kui hommikul. Mõtlen, et ega see tükki küljest võta, kui lähen istun samasse kohta kui hommikul ja vaatan tooli alla. Aga tooli alla vaadata ei ole vaja, sest – müts ootab tooli peal!!! Kasvõi hõiska üle bussi, et see on minu müts, hommikul kaotasin, ma ei omasta siin võõrast vara ega midagi. Kodus müts pesumasinasse ja pärast vildikaga nimi + telefoninumber sisse.

* * *

Prantsuse keeles saab teada:

• 14. VII (la fête de la fédération) on rahvuspüha alates 1790.
• Varennes: Metzi-Pariisi kiirtee ääres on suur silt, kus Louis XVI revolutsiooni ajal end varjas. Tunti ära nii, et maksis kõrtsmikule rahaga, millel oli enda pilt.
• Juhiloa teoreetiline eksam kehtib 6 a, varem 2 a.
• Nancy ooper on kliimaseadmeta.
• Sõidukiteta saar Kreekas: Hydra (eeslid). 2000 el, 6000 turisti. Seadusega lubatud ainsad autod on prügiautod.
• Nazaré (Portugal): väga kõrged murdlained.

K, 4404. päev: pudru ja kapsad

Andmepäästefirma vastab, et astugu ma neilt läbi.

Peale selle on vaja helistada väikeloomade matusebüroosse, sest nad ei ole helistanud. (Oletan, et nad käivad lähikonna loomakliinikutes harvem kui iga päev.) Leian nende voldikult nende lähifiliaali veebilehe ja numbri ja õige on, et just see filiaal, sest kui nad kord kätte saan (helistan Eesti mobiililt, sest siinmaise mobiiliga rääkida on rist ja viletsus, sest see on läinud tagasi kõrvaklapirežiimi, kaks korda on number kinni, aga nad helistavad tagasi), saab teada, et nad on just täna läinud järele ja helistavad siis, kui kohal.

Postkontor helistab, et mu pakk saabus postkontorisse. Hääle järgi on helistaja keskmise luugi taga töötav Roobert, keda võib mitu korda näha kohaliku kultusbändi vanaisabistroode tuuri filmis (sh bändile viinereid keetmas ja kartulisalatit lõikumas).

Õhtuses lobas ajame raamatud meelega segi: „Karupoeg Puhhi” ja raamatu „Jumalaema kirik Pariisis” – Puhh on kellalööja, Nodsu tantsib koos mustlastega, Ökul on vana tark munk –, ja nagu ei oleks sellest veel kõik, paneme need tegelased „Viplala lugudesse”!

T, 4403. päev: arvuti katki

Postkontor, söömas.

E arvuti annab otsad. Õigemini ei taha see käivituda, ja kui olen paigaldanud alusventilaatorile alla puhuma enda läpaka juurest lisaventilaatori (mille käivitamine kiirendab näiteks Lr-i töötamist), edeneb nii palju, et ilmub kiri, et tal on viga c0000218. Guugeldus seletab, et operatsioonisüstemi registris on mingi fail katki, ja õpetab, kuidas käivitada arvutis viimane korras versioon. See edeneb resetini, aga pärast seda ikka ei käivitu, ja keerukamaid parandusi (operatsioonisüsteemi taasinstallimine, ketta ajutine jaotamine jne jne) ma ei oska. Kirjutan samale andmepäästefirmale, kellelt sain kaks aastat tagasi suurt [moraalset] abi pärast kõvaketta purunemist (sellesama, mis roostetab praegu rõdul ja mille küljel on kaunis klassikalises Rooma kirjas maaling THERE IS NO TOSHIBA LIKE ANOTHER). Usu või ära usu, aga mul on nende voldik seniajani portfellis, millega viisin tookord (mai lõpp 2017) neile katkise kõvaketta ja kus hiljem (sügis 2017, kevad 2019) on olnud prantsuse keele asjad.

E, 4402. päev: rohepesu II

Taas kord ujub internetisügavusist pinnale vana propagandameem, mis valetab merre heidetud prügile sellised säilimisajad, nagu seisaksid esemed reguleeritud kliimaga muuseumihoidlas, mitte meres. Plekkpurgi säilimisajaks meres väidab meem 200 a. Kontrollime: alumiiniumpurgi seinapaksus on tänapäeval 0,1 mm (teraspurgil on õhem), üldkorrosiooni kiirus merevees alumiiniumil u 0,05 mm/a (oleneb soolsusest), terasel 0,1…0,2 mm/a (oleneb soolsusest ja hapnikukontsentratsioonist). Jagame seinapaksuse korrosioonikiirusega ja saame radikaalselt (kaks suurusjärku!) väiksemad tulemused 2 a (Al) ja kuni 0,5…1 a (teras; arvestades, et teraspurgi sein on õhem). Rannalähedases vees on peale selle jää ja murdlainetuse mehaaniline toime, millest viimane jahvatab klaasi liivataoliseks peeneks puruks 7…10 aastaga, mis on kolm suurusjärku vähem kui meemi väidetav ulmeline 4000 a.