P, 4401. päev: metsas ja pizzerias

Hommikul Šp-ga metsas, talle tundmatutel radadel. Ta lausa jookseb vahetevahel.

Ilge palavus jätkub. Õhtul loomakliiniku lähedal itaallaste juures. Pitsa on u 6× suurem, mida suudaksin süüa, ülesöönud tunne püsib ööpäeva. Teenindus on see-eest kiire, oleme sees ainult 55 minutit.

L, 4400. päev: kuum

Ilgelt palav. Troopikamütsi kõrvad lähevad päikses kuumaks.

Söömas, uus kaubanduskeskus, matkapood, tohutu toidupood, seal seisab mahlariiuli ees ja päratu ostukäru taga keegi, kes meid vahib – see on kunagine saksa kirjanduse õpetaja. Rõõmus taaskohtumine.

Üldiselt on see pood nii suur, et seal võiks sõita rong. Google küsib, mida arvan. Ütlen siis ausalt, et klientidel veab, sest korrus kõrgemal müüakse matkatarbeid.

R, 4399. päev: loomakliinikus

Hommikul kaheksast lemmikloomakliinikusse, see tõesti avaneb kl 8 (vanasti avanes ½9). Ei ole kindel, kas arst sai eile õigesti aru, kes ma olen ja mida tahan, nii et niipea, kui ta pistab pea ootetoa uksest sisse, räägin jutu ära. Ta teab ja tuleb ise järele. Seejuures on toas u neli patsienti ja kohver tuleb viia nende vahelt läbi. C’est la vie. Küsin, kuidas asjade korraldus edasi toimub; ütleb, et kliinik kasutab väikeloomade matusebürood Roosiaed, ütlen, et tean seda küll, nende voldikud on ootetoas, eelmine kord just võtsime. Et Roosiaed helistab ja lepite kokku, mida, ning maksate neile. Selle loomaarsti inglise keel on läinud paremaks, oleme enda oma äraolekul paar korda sattunud tema juurde ja suhtlus on käinud üldiselt üle kändude ja nii, et kumbki räägib seda keelt, mida oskab; eile telefonis arvasin koguni, et ta on teine, kohalik, kes räägib inglise keelt ilusti. Kaks korda vabandab eilse kõne pärast (mis minu poolt oli kaunis hektiline, sest toimus täis bussist), kasutades siiski eilse kohta sõna „tomorrow”.

Kodust läbi, kohver kilekottidesse ja prügikasti (ilma tohiks ka, aga isegi kui siinne seadus keelab sobrada prügikastides, võib tundmatut isikut tabada ebameeldiv üllatus, kui ta kohvri avab, sest ei tema või teada, et selles on viibinud öö läbi rõdul, temperatuuril 29…20 °C ja paar tundi ka hommikupäikese paistes, koera surnukeha). Jala betoonitehase juurde, kus pildistan liivaveokit pealdisega TRANSASS.

Päeval söömas töökoha keldris suures sööklas.

N, 4398. päev: kurb

13 aasta ja 19 päeva vanuses lõpeb täna Št elutee. Olen just naasmas prantsuse keele eksamilt ja bussis, kui helistab E, kes on koju tulles leidnud ta elutuna. Helistan loomakliinikusse ja küsin, mida pean tegema. Kell on kolmveerand kuus õhtul. Saan teada, et meie päris loomaarst (kellele just reedel olin kiitnud, kuidas rohi on aidanud ja Št seisund on parem) on puhkusel ja nad on täna avatud kuni kl 18. Olen nõutu, sest täna on sooja 32 °C, umbes sama palju ka toas, ja koerasuurusi külmutusvõimalusi ei ole. Ütleb, et avavad hommikul kl 8.

K, 4397. päev: kuum

Št-l on hommikul selline isu, mida ei ole olnud mitu nädalat, aga päeval läheb väga palavaks ja õhtul ta seisund halveneb taas (hingeldus ja nõrkus).

T, 4396. päev: rohi

Št-le rohu andmine täna õnnestub, tal on hommikul isegi nagu väikest viisi isu (muidu hommikul tavaliselt ei ole ja see on probleem rohu andmisel, sest ta on tabletipoolikuga vorsti väljasülgamisel erakordselt osav).

E, 4395. päev: leiud

Kirjutab rattalaenutus: teie makse ei läinud läbi, me saadame teile koos liikmekaardiga arve! 

Midagi hoopis muud otsides leian, kuidas maal on tagahoovides saladuslikke 2 m läbimõõduga esemeid, mis on kas batuudid (aerofotol on võrkseina vari) või täispuhutavad basseinid või seinteta batuudid; lilleklumbid on lopergusemad. Ümmargusil esemeil on reeglina paks sinine serv, ilmselt sama marki ja ostetud samast kohast. Veider on, et alevikku poolitavast raudteest ühel pool on ainult 1 batuut ja 1 kindlalt bassein, aga teisel pool on 10 kindlalt batuuti, 3 basseini või seinteta batuuti ja 2 kindlalt basseini.

P, 4394. päev: trükin, lennukid

Kuulujutud, et lahtirullitud veepõhine linoolvärv säilib värskena mitu päeva, kui alusele tõmmata peale köögikile, on tugevasti liialdatud.

Trükin, seekord eelmisel pühapäeval lõigatud Kohtu tänava vaadet, õhukesele paberile (poes oli seal kohas kolm silti, ma ei tea, mis paber see oli) ja täpselt, mida raskendab, et üks plokk viiest on 1½ mm kõrgem ja üks on teistest 1 mm laiem ja ma ei taibanud lõikamisel joondada pilti alati ploki samasse serva. Trükin kaks pilti, ühe lehe lõikan plokiga sama suureks. Ei noh, tulemus on palju parem kui paksul paberil, ühtki plokki uuesti lõigata vaja ei ole. (Et siis see pilt, mu esimene linoollõige, on 5-värviline, iga värvi jaoks ise plaat, iga värvi järel peab pilt vähemalt tunni kuivama ning rullimisalus ja rull tuleb vahepeal pesta.)

Lennukid: algul lendab üle maja suur propellerlennuk (C-130?), ei näe, ilmselt lendas maja taha, eest rõdult ei näe, mürin kostab mitte otse, vaid kajab metsalt vastu; siis tuleb Luftwaffe A400M (kihutan tuppa, vahetan objektiivi ja pildistan, nagu jaksan, keerab metsa taha) ja kohe selle järel Hollandi tanker Prins Bernhard, mis keerab pika raadiusega ja ümber maja, nii et saab ilusaid pilte.

Läbi saab raamat Fawlty Towers: The Story of the Sitcom.

L, 4393. päev: paber ja baren

Naaberlinna käsitöökaubamajas Hiina „riisipaberi” järel (wenzhou; see on tegelikult hoopis mooruspuu koorest vms). Eelmisest korrast mäletan, kus see poes on, aga täna ei ole. Riiuleid korraldatakse ümber, keldris on lõiketehnikate asjad kõik mujal. Osa asju oleks nagu rohkem, osa nagu vähem. Juhuslikult leian (õlivärvitarvikute riiulist) ka paksendusaine, mis õlivärviga segades pidavat muutma õlivärvi trükitavaks (trükitud õlivärv säilib paremini: on veekindel ja valguskindlam, aga vajab puhastamiseks tärpentini vms orgaanilist lahustit).

Sama rongiga tagasi, vagunisaatja mäletab, et mul on kohalik aastapilet, ei pea näitama.

Minnes ja tulles loen õpetust, kuidas valmistada ise baren ehk asjandus, millega Jaapanis trükiti puulõikeid. Euroopas muditi traditsiooniliselt puulõike trükkimisel paberit pealt peopesaga; see, kõva kummirull ega puitspaatel ei anna nii suurt survet kui paksema paberi jaoks vaja. Baren on põhimõtteliselt nagu peopesasuurune puitketas, millele on keritud nöör ja mis on kaetud paberiga; sellega hõõrutakse trükitava paberi tagakülge ja iseäraliku ehituse tõttu avaldab see trükivärviga kõrgendikele suuremat survet kui pihk, kummirull või puitspaatel. Mul on rull peent nööri; leian õpetuse, kuidas saab nööri korrutada. Ostan käsitööpoest ümmarguse korvipõhja (!), sellest tuleb alus; ühele poole liimin korrutatud ja spiraalis nööri, teisele teen korrutatud nöörist käepideme, nööri peale teibin õhukese jõupaberi (maksimarketi leivaleti paberkotist), sile külg väljapoole. (Mainitagu, et nööri korrutamiseks on vaja esiku ukselinki ja trellpuuri.)

Trükin sellega 10 ja siis veel 11 tk sõbra eksliibrist (puulõige), tulemusega võib olla rahul. Paber (65 g/m²) jääb ilusti ploki külge, värv ei lähe eriti laiali, paber ei kulu katki. 10 eksliibrisega kulub jõupaber üsna läbi.

R, 4392. päev: olin puu otsas

Št 7,9 kg.

Viie väikese asja kokkulangemise tõttu saan kergelt sõimata. Üksikasju ma siia ei pane, aga kolm neist olid sellep., et töö oli nii tihe, et olin unustanud meiliprogrammi käivitada ja ei näinud kiireid meile, ja viies sellep., et vahetult enne töö ärasaatmist hakkas muidu nii töökindlal põhilisel töövahendil paha.

N, 4391. päev: Archie Leach

Võtan eile lõpuks saabunud kahest „Fawlty Towersi” raamatust bussilugemiseks ühe, mis jutustab sarja tegemisest, ja peale asjade, mis on teada Wikipediast või plaadi lisades olevatest usutlustest, saab teada, et major Gowani näitlejal oli noorepõlvesõber, ajutine korterikaaslane ja vodevillide lavakaaslane algselt inglise näitjeja, kelle nimi oli Archie Leach ja kes veidi hiljem läks USAsse ja sai seal kuulsaks filminäitlejaks nimega Cary Grant, kes omakorda oli John Cleese’i poisikesepõlve lemmik filminäitleja. See on neile, kes kunagi on mõistatanud, miks on filmis „Kala nimega Wanda” (1988) Cleese’i mängitaval tegelasel just selline nimi.

Viimane film matkiti Indias filmiks Padmashree Laloo Prasad Yadav (2005), see on täispikkuses YouTube’is olemas. Ma subtiitreid ei leidnud, nii et ei tea, kui täpselt tekst matkib algset. Ilmelisi sarnasusi on mõneminutisel sirvimisel vähe, lõpulahing teerulliga lennujaamas on moondunud ebausutavaks kakluseks sadamas, aga koht, kuidas Otto saab teada röövsaagi peidukoha (friikartuleid teisele ninna toppides ja tema akvaariumikalu manustades), on küll sarnane. 

Prantsuse keel, poes.

K, 4390. päev: trükikoda jätkub

Puulõike trükkimine, paber ei ole päris õige.

T, 4389. päev: tihane

Kui hommikul koertega jalutamast tulen, on maja taga rõdul tihasepoeg, udusulgi seljas veel rohkem kui päris sulgi. Ta on sinna teinud hädamaandumise, aga tiivad veel nii palju ei kanna, et suudaks lennata üles üle rõduserva. Kui rõdule jätta, astub keegi kogemata peale. Seega toon tihase meie rõdule, seal vähemalt keegi peale ei astu, pulkade vahelt pääseb lendama allapoole ning toitu ja vett ja seltsi on ka. Tihane algul kössitab, aga kui mõne aja pärst vaatan, on mööda rõdu asjalikult mujale siiberdanud. Mis tast edasi sai, ma ei tea, sest õhtuks teda rõdul enam ei ole, aga järel on paar väikest sulge, mida samas on ärasöömise juhtumiseks liiga vähe ning rõdul on varese manööverdamiseks ruumi ka vähe.

E, 4388. päev: õnnetus hüüab tulles

Manustasin eile õhtul hilja n-ö saadanapabulaid ehk kohaliku jäätisefirma jäätisekomme. Pakis on 3 karpi à 10 pabulat. Esimesest oli 5 söödud, 5 tundus nagu vähe, tõin külmikust järgmise karbi, et kui isu täis saab, viin pooliku karbi tagasi. Aga kussa! Pärast oli paha, iiveldas tugevasti, uni tuli alles pärast maoteed ja maotabletti (ja kui see võetud, aga veel ei toiminud, tuli iiveldusega suhu ka selle tableti katte maitse).

Jäin kolmap. bussist maha sellep., et buss kihutas tööjuures peatusest lihtsalt mööda. Kirjutasin kohe bussifirmale ja teatasin (pissed off, kas oota 30 min järgmist või kõnni muusse peatusesse ootama muud bussi). Kirjutasin ühissõidukiportaalile, sest näib, et asjaomasel bussifirmat ei ole internetis olemas. Täna vastab firma portaali kaudu, et ei kihutanud, 36 km/h sõitis.

P, 4387. päev: kunst kodus

Otsin süstemaatiliselt läbi fotoarhiivi miljööväärtuslikust linnakeskkonnast ja tuvastan, et mul on linoollõikekõlblikke vaateid ainult nii 20 (puud lehes, midagi ka esiplaanil, pilved).

Värviline linoollõige. Vāga õpetlik.

L, 4386. päev: kunst

Käin kunstimuuseumis XIX saj lõpu / XX saj alguse aktipiltide näitusel, pärast suurem märatsemine käsitööpoes (sh ostan kõik linoollõike trükivärvid, mida neil on ja mida mul veel ei ole; neid on üldse mingid 12 tk; raamat soovitas, et kuigi alustuskomplektis on primaarvärvid, millest saab kokku segada mis tahes tooni (valge, must, tsüaan, kollane, magenta), ostke pigem üks soe ja üks külm punane, roheline, sinine, pruun, segamist vähem).

Õhtul põllu peal poes.

R, 4385. päev: trükin

E läheb Eestisse, kodus on täna õhtul trükikoda.

Päeval helistab hambaarst, et labor ei ole kroone valmis saanud, vabandab ette ja taha.

N, 4384. päev: neljapäev

Prantsuse keel, pärast maksimarketi tööstuskaupade osakonnas.

Prantsuse keeles saab täna teada, et

• une péniche – lameda põhjaga jõepaat, paadimees oli triibulise särgi ja punase rätiga, ameeriklased nägid neid Pariisis palju, tekkis stereotüüp 
• hobuseliha: XIX saj oli Pariisis väga palju hobuseid, lõpnute äraviimine oli kallis, liha tohtis ise süüa
• Asterixi ja Obelixi joonistaja on itaallane, stsenarist poolakas
• Prantsusmaal oli giljotiin kasutusel kuni 1981
• Prantsusmaa andis Esimeses maailmasõjas enda poolel sõdinud välismaalastele kodakondsuse
• Marie Curie ajal sai prantslasega abielludes naine mehe kodakondsuse
• Sarkozy emapoolne vanaisa immigreerus Prantsusmaale Salonikist Hispaania kodakondsusega, S. prantsuse vanaema abiellus temaga, sai hispaanlaseks
• Prantsusmaa on maailmas 2. relvaeksportija

K, 4383. päev: kolmapäev

Tööl, õhtul poes.

T, 4382. päev: teisipäev

Pärastlõunal loomaarst. Nädalavahetusel oli Št seisund nii halb, et laupäeva õhtul tundus, et hommikuni ei ela, ja E sõidab kaheks nädalaks ära. Helistame hommikul loomaarstile ja saame erakorralise aja pärastlõunaks. Arst nendib, et jah, pikka pidu enam ei ole, ja määrab prednisolooni 10 mg/d 10 päevaks. On rohu toel veidi kõbusam.

Õhtul Vana Tao.

Läbi saab linoollõike raamat.

E, 4381. päev: usupüha

Vaba päev, kodus.

P, 4380. päev: puulõige

Valmib vana sõbra eksliibrise puulõige.

L, 4379. päev: laupäev

Jaama apteek, söömas, aiapood.

R, 4378. päev: sulepea

Päeval söömas.

Leian 0,1 mm sulepea. Oli sahtli põhjas ja üllatuseks isegi töökorras (mu ülejäänud kolm tušisulepead – 0,3 mm ja 0,5 mm rOtring Isograph ning iidne 0,18 mm Faber-Castell – on praegu umbes neljandat nädalat tušilahustiga leos; ma päris kindel ei ole, kas seda Faber-Castelli sel sajandil üldse kasutanud olen, aprilli keskelt alates on olnud pidevalt leos, vee, aknapesuvedeliku ja tušilahustiga. Tušipaagi sai kuivanud tušist puhtaks kiiresti, paagi ja pumbamehhanismi vahelise osa ka mõne päevaga, aga pumbaosa on seniajani umbes ja kuigi seda saab võtta lahti, ei ole seda kodustes tingimustes võimalik enam kokku panna, sest kellegi käeline osavus ei ole selline, et pista u 0,1 mm jämedust terasvarrast sama jämedasse torusse ilma varrast painutamata – vbl peaksin paluma hambaarsti ja tasuma juureravi hinna). Kunstitarvete kataloogis on sees ka joonestusvahendeid, aga isegi rOtringist on ainult ühekordsed Rapidographid ning mu teada Faber-Castell selliseid taastäidetavaid joonestussulepäid enam ei tooda.

Freesitakse asfalti: frees, eeskopplaadur, järelejäänud prahti eemaldavad 2 labidameest, 2 seisavad labida najal, 2 seisavad labidata, 1 käes on paberid.

Meil on olnud sel nädalal kollektiivne toidumürgistus, pea- ja kõhuvaludega ning mul oli kolmapäeval isegi palavik ning palju ei puudunud, et läinuks neljapäeval isegi arsti juurde, aga neljapäeva hommikuks jäi palavik järele.

N, 4377. päev: neljapäev

Eile koertega väljas veerand kümme, veel ei sadanud, musträstad laulsid üksteise võidu. Tibutama hakkas juba siis, kui olime tagasi korteri ukse juures. Läksin magama kl 22, kl 22.30–24 oli kole äike.

Täna palavikku enam ei ole.

Hommikul on maja taga ööbik, ei leia helisalvestit. Pärast äikest on jahe, täna enam särgiväel tööle minna ei saa. Jope.

Lõunal prantsuse keelde minnes ja vasakust jopetaskust kommi otsides leian sealt siis helisalvesti.

Prantsuse keeles saame teada Prantsuse aadlike raskest elust. Et revolutsiooni ajal kaotasid õigused, aga Napoleon I ajal õigused taastati, v.a privileegid, kaotasid sissetuleku. Paljud aadlikud müüsid hädaga lossi ja tiitli, mille ostsid kodanlased, nii et praegustest Prantsuse aadlikest on paljud pas de vraies aristocrats. Traditsiooniliselt aadlikud ei tööta.

K, 4376. päev: palavik

Hommikust alates palavik. Apteek: külmetustee (maitsvam kui teise firma samasugune).

Hambaarst helistab, et labor ei saa kroone valmis, teeme järgmine nädal.

Mobiil on jälle tagasi kõrvaklapirežiimis (vahepeal tuli ise välja).

Päeval on palavik isegi 37,9° (mul on kraadiklaas tööl kaasas). Mõtlen, et kui homme hommikul ka veel on, lähen arsti juurde. Õhtul vara magama.

T, 4375. päev: tööle

Öösel kl 2 nina kinni, pärast ei jää magama, aken pilukile, kõhus muliseb nii valjult, et ärkan paar korda (see eilane kapsas). Apteek, tööle, söömas.

E, 4374. päev: kuumus jätkub, puhkus ka

Kuumapühad jätkuvad, aga täna on veidi tuult. Postkontor ja pood.

P, 4373. päev: pühapäev

Kuumapühad.

Hommikul metsas sillani, terve päev toas, nina kinni ei lähe.

 „Dibley vikaar” läbi, algab Tati karp.

L, 4372. päev: kaugemas naaberlinnas

Käime lähimas liidumaa pealinnas, kus me kumbki varem peale raudteejaama käinud ei ole (paar korda perroonilt perroonile, kaks korda bussipeatusest perroonile ja hiljem tagasi).

Ühes Saksamaa reisijuhis linnaplaani ei ole, teises on loetletud paaritunnise ringkäigu huvipunktid. Teekond jaamast 1. punkti mööda Keisri tänavat on, ütleme, kilomeetri pikkune meeste peldik, alates gastronoomilisi elamusi lubavast õllekast (Erlebnisgastronomie) kahe lõbumaja vahel kuni viimase mänguhalli ukseesiseni. Inimesi näeme vähe, kuigi maas on trammitee. Päike, palav.

Poole tunniga on linnasüda nähtud, väljast ka teater, kus alustas lavateekonda Heldentenor Jonas K. Võrdleme nähtut W. kreisilinnaga, kus kavatsesime u 1999 veeta terve laupäeva, aga – koos lõunaga – ammendus linn kahe tunniga.

Siis jõuame lossimäele ja süveneme ajaloomuuseumi, kus ülakorrusel on ajutine näitus siinkandi linnustest, lossidest ja kindlustest (ilusti seletades, mis on mis; lühidalt: linnus = esinduslik elamu + kaitse, loss = esinduslik elamu, kindlus = kaitse). Alakorrusel on kohalik ajalugu alates Prantsuse revolutsioonist, kaeviklik Esimese maailmasõja ja katakomblik natsiaja saal, kus reas lähedalt pärit tegelased, sh brežnevimusitaja Honecker. Jahedus ja hämarus reibastab.

Lõuna, tagasi läbi Konnade tänava Jaama tänavale, mis osutub suureks ostutänavaks, võtame sõnad kreisilinna kohta tagasi. Tagasiteel loen linna reisijuhti ja selgub, et neil on loomaaed ja ka selles tuhnik.