E, 4003. päev: WiFi käivitub

Päevavalges müstika muidugi laheneb: olin pistnud telefonijuhtme ruuteris valesse pesasse!!

Jaama apteek (võlu-ninapihus ehk soolalahus: eile lugesin n-ö pharmaca germanica’st, et toimeainega pihust, mida olin kasutanud kaks, kui mitte ligi kolm nädalat, ei tohi kasutada üle kahe, tekitab lõpuks ninakuivust, südamekloppimist ja unetust, mida kõike olen vahelduva eduga ka saanud, viimast öösel vastu tänast).

Vihinal lendab üle lennuväljalt startiv L-39 Albatros, eraldusmärke ei näe.

Avastan, et mu kaasautorlusel kirjutet pikka huviartiklit tsiteerib kokku sadakond korda poola Wikipedia.

P, 4002. päev: loeme kogu päeva

Mul on käsil teaduslik väljaanne (2004) ühe saksakeelse kirjaniku autobiograafiast, mille poole kõhnema esmatrüki andis kord lugeda saksa kirjanduse õpetaja, aga millest E jõudis läbi ainult veidi. Lustlik raamat, esimese 90 lk peal on pööraseimad lood see, kuidas Überlingenis oli kiriku ja Õlimäe kabeli kõrval kõrts Hölle (põrgu; tänapäeval Münsterstr. 13, maja on alles, seal on nüüd juuksur), mis sai nime sellest, et selle omanik oli proua Teufel (kurat), kes oli kõrtsi pantinud härra Pfaffile (papp), kes omakorda üüris ülakorruste kortereid välja härra Angelile (ingel) ja ta naisele, kelle neiupõlvenimi oli Himmel (taevas), ning kiriku köstrile koos perega. Selle kõige kohta arvanud autori tuttav pensionil kohtukirjutaja, et seal on kõik hea ja kuri koos. Või paar lehekülge edasi, kohalike boheemlaste kirjeldus. Ennast pidi kirjanikuks sealkandis umbes kaheksa inimest, kellest üks oli edukas romaanikirjanik, raamatu autor oli olnud ajakirjanik ja veel üks oli avaldanud mõne raamatu, aga ülejäänutel ei olnud trükitud midagi. See kolmas, kes trükkinud, olnud sedapidi veidrik, et harrastanud koproloogiat ehk ennustanud hommikuti isikliku sita konsistentsi järgi, kas kirjutab draamat, proosat või luulet. Ja ka temaga juhtunud pöörane lugu, kuidas võõras majas suures hädas arvas, et pimedas toas on põrandal ajaleht, aga kui hunnik valmis, selgus, et hoopis kuu paistis põrandale…

Jube äike, võtan arvutiasjadelt juhtmed tagant, pärast ei saa WiFit kuidagi käima.

L, 4001. päev: grill ja unarsõnad

Maksimarketi majandustarvete osakonnas. Pesukuivati ja uus röster. Aianurgas kohtun esimest korda grilliga, mille kokkupanekujuhendi katke on aastaid olnud mu kursusel; uurin grilli põhjalikult, nähes ometi kord päriselt, kuidas üks või teine asi on, ja nendin rahuloluga, et kumulatiivne arusaam on olnud õige. Jätan uue marginime meelde ja annan hiljem koos ülesandega tudengitele, ühes märkusega, et kõik on sama peale termomeetri ja korstna kinnituse.

Ükspäe pakkus E mulle seniaimamatu tõlgenduse mu emapoolse vanaisa eestistatud nimest, mispeale sirvisime etümoloogiasõnastikku ja leidsime sealt paar unarsõna, mis oleksid suurepärased käratussõnad („poiss, mis sa seal …-d ja …-d!!”), aga paraku läksid meelest. Siis leidis E „Eesti rahva elulugudest” joogi kuremariin, millest ei teadnud inglise Wikipedia midagi, aga mis selgus EKSSist olema Koodi-Jaani leiutatud uudissõna ja tähendas jõhvikakisselli. Teine sarnane leiutis (jook ja sõna) on ubinaal, mis oli mingi õunajook. Mõlemad tuleb tingimata ennistada tavakeelde. 

R, 4000. päev: reede

Päeval arsti juures, aga haigus on selleks korraks möödas, näidud normaalsed. Arst arvab, et teid olnuks huvitav näha siis, kui teil oli halb – aga ma ei saa ju öelda, et ma siis käisingi siin, aga teie vastuvõtus anti mulle aeg 27. aprilliks, mida saan sinna parata.

Pärast on tuju nii hea, et keeran harjumatust koosolekuruumist tulles valesti ja kaks sammu uksest sisse inimesele, kes on meil olnud alles mõni nädal ja alguses keeras mitu korda sisse minu uksest. Mina mõtlen: kes on mu toolile istunud? Kes on mu kuvarid teistpidi keeranud?, tema ütleb: „Ometi ükskord!!” Ja siis unustan ära töö tähtaja ja selle ülevaataja helistab, et kuule, täiesti erakordne, aparaat näitab, et sul on asi lõpetamata.

Raamatupood, apteek, õhtul restoran ex-Balkan.

N, 3999. päev: prantsuse keele saladused

Prantsuse keeles räägib õps, kuidas ta ei saanud koolis aru, miks liitaegades ühildub tegusõna mitte alusega, nagu oleks loogiline, vaid kaudse sihitisega, ja keerab siis jutu mujale. Kreeklane küsima: aga kas praegu saate aru? Õps: ülikoolis leppisin olukorraga, aga aru ei saa siiani.

K, 3998. päev: õige vana vara

Lõuna ajal kodus.

Läbi saab Luce Saaremaa-raamat Wahrheit und Muthmaßung. Beytrag zur älteſten Geſchichte der Inſel Oeſel (1827). Selle põhiväärtus on Saare pulmakommete kirjeldus XVIII sajandi lõpust – autor nägi neid sajand, tervelt neli põlvkonda varem kui hakati koguma vanavara ja uuemad kombed said paremini tuntuks. Usun, et esimest korda puutus autor nendega kokku veel vallalise noormehena ning võõrsilt saabunule pidi efekt olema põrutav.

Mõne pärimuse on mitukümmend aastat hiljem üles kirjutanud Martin Körber pisit teisiti: näiteks kirjutab Körber, et rahvas arvanud, et Karja kiriku ehitas Suur Tõll ja Kaarma kiriku tema poeg; Luce ajal räägiti, et Karja kiriku ehitas vanajumal ise ja tema poeg Kaarma. Peale selle uskus talurahvas Luce ajal, et Püha kiriku kohal varem olnud kabeli ehitas püha vaim, sellest selline nimi.

Muid tähelepanekuid: Luce nägi „50 a tagasi”, st kohe Saaremaale tuleku järel, boliidi, mida saarlased pidasid varandust tassivaks pisuhännaks (Weddaja), ning raamatust tervelt kaks lehekülge arutleb ta selle üle, kuidas tekib tõus ja mõõn, et ta ei usu selgitust, et seda tekitab Kuu, nagu väidetakse, täpsemalt Kuu atmosfääri rõhumine (!); tema arust on looded rohkem nagu Maa pöörlemisest tekkiv maailmamere loksumine (!!).

Peale selle on see esimene raamat, kus on teaduslikus mõttes räägitud Kaali kraatritest.

T, 3997. päev: tavaline teisipäev

Ei juhtu midagi.

E, 3996. päev: puuslik

Kuidas üks Lääne-Euroopa linn kavatseb avada Hiina kingitud kommunistliku vanajumala hiidpuusliku, mõistmata, et selle luulud surmasid sada miljonit inimest ja käkkisid ära miljardite normaalse elu ning et maailmas panevad selliseid hiidkujusid püsti ainult diktatuurid. Vaikse häbenemise asemel Hiina turistidele meeldida üritamine vaikse häbenemise asemel Hiina turistidele meeldida üritamiseks (Hiina turiste käib aasta 2,4 mln turistist 50 000 e 2%), aga linna ajaloos on ka teisi märkimisväärseid isikuid, sündinud või elanud: mitu Rooma keisrit, enne kõrbesse minekut mitu aastat noor Hieronymus, tõlkijate kaitsepühak, varauusaegne ülikoolirektor, kes üritas lõpetada lokkava nõiajahi, aga hukkus ka ise tuleriidal, ja veidi hiljem humanist, kelle kirjatööd selle ka lõpetasid; linnas on elanud paljud lähema ümbruskonna nimekad isikud lühemat või kauemat aega, ja kui mälestusmärk vajab erilist inimlikku mõõdet, pandagu kohalikule XIX sajandi paadimehele Jupp S-le, kes päästis elu jooksul 49 uppujat.

(Jõgi süvendati alles pärast sõda, 1831. a reisijuhi teatel oli jõgi enamasti kaks jalga (60 cm) sügav, aga see ei takistanud mõnikord väga kiiret laevaliiklust (nt keskajal kihutanud naaberpiiskop ükskord kohale 108 km ühe ööga) või hirmsate katastroofide juhtumist (nt kuidas vähe käredama vooluga ja veidi sügavamas kohas hukkus XVIII saj jõge ületanud paat preestri ja kahesaja palveränduriga).)

P, 3995. päev: aiad ja arvud

Kuidas jagatakse „mürgivaba aia” kirjutist, kus alguses räägitakse ilusat juttu, kuidas kõik läheb helgemaks, ja teine pool on pikk loetelu, mis kodukootud ainetega mis elukaid mürgitada. Kohe esimene on küüslauguõli, mis on sama toksiline (akuutne suukaudne LD₅₀: küüslauguekstrakt 625 mg/kg (rott), küüslauguõli 850 mg/kg (hiir)) kui metalne arseen (akuutne suukaudne LD₅₀ (rott) 763 mg/kg). Vt ka lugu, kuidas veebruari algul ostsin ninapihuse, mis selgus koosnevat aromaatsetest õlidest, mispeale mõtlesin, et noh, need on akuutselt vähemalt sama toksilised kui etanool, mõni isegi nagu isopropanool*, ja seega desinfitseeriva toimega, miks mitte, ja kohe esimese asjana hakkasin otsima pakendi teabelehel olevate toimeainete ohutuskaarte, ja kohe esimene õli – kahjuks ei mäleta, mis – sisaldas ainet, mille ohuklass oli Asp. Tox. 1 ja ohulause H304: Allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav.

* Seda kuuldes pidi ükskord üks aromaatsete õlide huviline kukkuma toolilt maha.

Vbl peaksin kogutud LD₅₀-de loetelu kopima telefonist siia, hea linkida.

Akuutne suukaudne LD₅₀ (mg/kg)

Kui ei ole öeldud teisiti, on organismiks rott. Akuutne suukaudne LD₅₀ tähendab kontsentratsiooni, mille suukaudsel manustamisel hukkub lühikese aja jooksul 50% populatsioonist. Mida väiksem, seda toksilisem; kui on teada vahemik, on järjestatud suurema väärtuse (väiksema toksilisuse) järgi. Toime eri tüüpi organismidele võib olla radikaalselt teistsugune (nt miks üks palju manatud taimekaitseaine on loomadele ohutu, sest loomadel seda valku ei ole, mille teket see takistab).

WHO määratluse järgi (akuutne suukaudne LD₅₀ (rott) >2000 mg/kg) veidi toksilised ained (toksilisusklass III)

• H₂O: >90 000
• sukroos: 29 700 [teadmiseks neile, kelle arust on suhkur mürgine!]
• mononaatriumglutamaat (MSG): 16 600 [vt eelmine]
• petrooleum: 15 000 [vt sipelgatõrje petrooleumiga tomatikasvuhoones, mille ainus toime oli tomatite petrooleumimaitse]
• askorbiinhape: 11 900 [mis seletab ka, miks inimene kolossaalsete C-vitamiini annuste kätte ei sure, vaid need peagi välja kuseb]
• mankotseeb (fungitsiid): 11 200
• aspartaam: >10 000 [vt ülal sukroosi ja MSG kohta]
• galliumarseniid (GaAs, kasutatakse pooljuhtides; keemiakauged inimesed kuulevad nimetuses sõnaosa arseniid ja arvavad, et ühend on sama toksiline kui elementaarne arseen (763 mg/kg) – vrd ka elementaarne naatrium ja kloor ning naatriumkloriid): 10 000
• dibutüüleeter (lahusti ja pestitsiidide lähteaine): 7400
• tsitronellaõli (mahetootmises lubatud pestitsiid (insektitsiid); segu, sisaldab geraniooli ja limoneeni, vt allpool): 7200
• kaadmiumsulfiid (CdS, pigment kaadmiumkollane, kantserogeenne): 7080
• etanool (IARC I klassi kantserogeen, inimesele teadaolevalt kantserogeenne): 7060
• melamiin: 6000
• tärpentin: 5760
• metanool: 5628
• glüfosaat (herbitsiid): 5600
• D-limoneen (mahetootmises lubatud herbitsiid): 4100…5100
• isopropanool: 5045
• pelargooniumiõli (üks koostisaineist on geraniool): >5000
• 1-propoksü-2-propanool (mittetoksiline lahusti): ~2500…~4350 (4,92 ml/kg isastel ja 2,83 ml/kg emastel rottidel)
• naatriumbikarbonaat (NaHCO₃, inimesed panevad seda koogi sisse ): 4220
• kaneeliõli: 4160
• aedtilliõli: 4040
• eukalüptiõli (mahetootmises lubatud insektitsiid): 2480…3812
• kollane kamper: 3730
• asadirahtiin (neemiõli, mahetootmises lubatud pestitsiid, kahjustab mesilasi): 3540
• äädikhape (mahetootmises lubatud pestitsiid, inimesed panevad seda süldi peale ): 3310
• valge kamper: 3270
• α-terpineool (männiõli põhikomponent): 3200
• naatriumkloriid (NaCl, mahetootmises lubatud pestitsiid, inimesed söövad seda sageli koos toiduga sisse): 3000
• sidrunhape (mahetootmises lubatud pestitsiid): 3000
• kassiaõli: 2800
• vanilliin: 1580…2800
• boorhape (insektitsiid, Euroopas klassifitseeritud reproduktiivtoksiliseks aineks): 2660
• nelgiõli (mahetootmises lubatud pestitsiid): 2650
• püretriin (mahetootmises lubatud sünteetiline pestitsiid, insektitsiid, neurotoksiline aine): 200…2600
• booraks (insektitsiid, Euroopas klassifitseeritud reproduktiivtoksiliseks aineks): 2600
• kaneelaldehüüd (lõhnaaine ja insektitsiid): 2200
• väävelhape: 2140
• alumiiniumoksiid: >2000

Mõõdukalt toksilised ained (toksilisusklass II; LD₅₀ 50…2000 mg/kg)

• pelargooniumhape (mahetootmises lubatud pestitsiid): 2000
• paratsetamool (atsetaminofeen): 1944
• vesinikperoksiid: 1580
• naatriumnitraat (Peruu salpeeter): 1267
• teobromiin: 1265
• väävellubi (mahetootmises lubatud fungitsiid ja insektitsiid): 820
• kalmuserisoomiõli: 777
• metalne arseen: 763
• küüslauguekstrakt (mahetootmises lubatud pestitsiid): 625
• DDT: 113…450
• vasksulfaat (mahetootmises lubatud fungitsiid, jätab pinnasesse raskmetalli vaske): 300
• kloordioksiid (desinfektant ja libatohtrite imerohi): 292
• metüülbromiid (mahetootmises lubatud fumigant, insektitsiid, herbitsiid, rodentitsiid): 214
• elavhõbe(I)kloriid: 210
• aspiriin: 200
• kofeiin: 192
• rotenoon (mahetootmises lubatud herbitsiid, jääke toodetes ei jälgita): 132
• metüülheksanamiin (nasaalne dekongestant, dopinguaine): 72,5
• nikotiinsulfaat (mahetootmises lubatud insektitsiid, neurotoksiin): 50…60
• naatriumfluoriid: 52

Väga toksilised ained (klass Ib; LD₅₀ 5…50 mg/kg)

(Siit edasi ma arvväärtusi ei pane. Järjekord on sama kui ülal: mida allapoole, seda toksilisem.)

• α-tujoon (koirohi, absint)
• tetraetüülplii
• ritsiin (kastoorõli toimeaine)
• talliumsulfaat (1920. –1970. aastatel rotimürgi toimeaine)
• nikotiin
• D-vitamiin
• kaaliumtsüaniid
• naatriumtsüaniid

Ülitoksilised ained (klass 1a, LD₅₀ <5 mg/kg)

• strühniin
• elavhõbe(II)kloriid (ajalooline desinfektsioonivahend ja süüfiliseravim)
• sariin (ründeaine)
• tetrodoksotiin (esineb fugus jpt organismides)
• VX (ründeaine)
• batrahhotoksiin (Phyllobates-konnadest saadav noolemürk ehk What’s wrong with an old man having a hobby?)
• maitotoksiin (tekitavad dinoflagellaadid, teatud planktoniorganismid)
• botuliin (teadaolevalt akuutselt toksilisim keemiline ühend, Botoxi toimeaine)
• inimese LD₅₀ akuutne kiirgusdoos: 4,5 Sv ehk 45 mln banaani ehk 1125 aastat looduslikku fooni ehk 54 sekundit Tšernobõli katkise reaktori katusel kohe pärast selle lõhkemist
• ²¹⁰Po (looduslikult tubakalehtedesse kogunev isotoop)

L, 3994. päev: koerad

Esimesed puugid Št peal. Vend leiab isa koera foto.

R, 3993. päev: reede

Tööl, palavikku ei ole.

N, 3992. päev: neljapäev

Hommikul palavikutunne, pärast mitte.

Ei lähe prantsuse keelde, mispeale saan hoiatuse, et kui ma järgmine kord ka puudun, visatakse mind kursuselt välja. Kirjutan kohe vastu, et mul on arstitõend, et olen haige, kuhu pean selle saatma, aga sellele ei vastata (veel 1. VI ei ole vastust saanud).

K, 3991. päev: kask

Palavikutunne. Arenguvestlus, ülemusel on aken lahti, õnneks pean vastu (praegusel aastaajal eelistan filtritest läbi käinud ventilatsiooniõhku kui õietolmuga välisõhku; täna on kase õietolmu aastarekord).

T, 3990. päev: Oleviste ehituslugu (pikk)

Hommikul õietolmuallergia, päeval terve tunne.

* * *

Mõtlen välja, kuidas Olevistel ei ole külglöövi peal kõrgseinu toetavaid tugiviile.

Et kõik algab sellest, et võlvi raskusest tekkiv jõud kandub seinale poolviltu ja jaguneb kaheks komponendiks: võlvi raskuse komponent püsti alla, võlvi külgsurve komponent (mis hoiab võlvi koos) rõhtsalt väljapoole. Probleeme tekitab viimane, mis tahab kallutada seina väljapoole. Äsja läbi saadud raamat The Engineering of Medieval Cathedrals märkis, et keskaja jooksul ei mõistetud, kuidas jooksevad jõud ehitises, aga tänu katsele, eksitusele, kogemusele ja rusikareeglitele jäid püsima võlvid, kaared, piilarid ja seinad, kus jõud kulgesid alusmüürideni ilusti kivi sees, mitte ei sattunud sealt välja.

No vat. Olevistes on praeguse pikihoone seinad (1440. aastad) palju paksemad ja veidi suuremate tugipiilaritega kui kooriruumi seinad (1420. aastad); koori ja külglöövide võlvid on ligikaudu sama kõrged, aga koori omad on teravamad (vööndkaare raadius = kandade vahekaugus). Külglöövide võlvid on Eesti keskaegses arhitektuuris tüüpilised lamedamad võlvid, kus vööndkaare raadius = ¾ kandade vahekaugusest. Aga kesklöövi võlvid on lamedad ainult näiliselt, see on optiline illusioon, mille tekitavad tähtvõlvi rombitaolised dekoratiivsed lisaribid vööndkaare tippudest aknatippudeni, kesklöövi võlvid on tegelikult sama üldkujuga kui kooris (teravad).

Eeldusel, et võlvid on 30 cm (1 jalg) paksud, et paekivi tihedus on 2,4 t/m³ ja et iga võlvikonsool suunab seina pool võlvikus tekkivast jõust (kummalgi pool oleva võlviku konsoolipoolne veerand, mille tegelikud diagonaalsuunalised jõud summeeruvad vööndkaaresuunaliseks jõuks), ja arvestades võlviku mõõtmeid (u 8 m pikk, keskmiselt 9 m lai), saab, et kesklöövis mõjub igale konsoolile võlvi raskus u 30 tonni. See on see püstsuunaline komponent, eks ole; rõhtsuunalise komponendi arvutame selle järgi, et tegelik jõud (raskuse ja põikjõu kui ristuvate vektorite summa) on suunatud viltu allapoole ning jõu nurga püstsuunast määrab võlvi kuju. Teraval võlvil (r = d) võtame selleks nurgaks 30°, millest saame, et kesklöövis igale konsoolile mõjuva jõu horisontaalne komponent on 17 t ja jõud kokku on 34 t.

Oodake, mul on sellest skeem ka, skannin.

Külglöövi konsoolile mõjub võlvi raskus u 40 tonni. Lamedamal võlvil (r = ¾ d) on nurk jõuvektori ja vertikaali vahel, ütleme, 40°, millest saame, et horisontaalne komponent on 34 t ja jõud kokku 52 t. Paneme tähele, et sama paksus võlvis ja muidu peaaegu sama suures võlvikus tekib ainult 10° teravamas kesklöövis kaks korda väiksem põikjõud kui külglöövi lamedamas võlvis! See seletabki, miks on külglöövi sein (välissein) paksem kui koori sein.

Aga kuidas seisab kõrgsein?

• Ülaosa ja kesklöövi võlv: konsoolid on mitu meetrit (kui peast õigesti mäletan, u 8 m) karniisist madalamal. Iga konsooli kohta tuleb müürilõik, mis on akent arvestamata u 1,4 m paks, 9 m pikk ja 8 m kõrge, massiga 240 t, peale selle ⅛ katuse+sarikate raskusest (5 mm paks pliiplekk 4 t või vaskplekk 3 t, sarikad 20 t – kui sarikad täidavad 20% pööningust ja on puidust tihedusega 0,6 t/m³). Seda 260 tonni see 17 t rõhtjõudu ei kõiguta (v.a väike nõtke, kui katus kaob).
• Alaosa ja külglöövi võlv: sealpool toetuvad külglöövi võlvikonsoolid kõrgseinte piilareile. Iga konsool vajutab küll piilareid 34 tonniga sissepoole, aga iga toetuskoha otsas on u 1,4 m paks, 9 m pikk ja 20 m kõrge müür, massiga 600 t, peale selle pool kesklöövi võlvi võlviku massist (30 t) ja ⅛ katuse+sarikate massist, mida kõike see 34 t rõhtjõudu samuti ei kõiguta, isegi mitte siis, kui katus või kesklöövi võlv kaob.

Villem Raami arvates oli Oleviste algkiriku (enne pikihoone ümberehitust 1440. aastail) pikihoone ristlõige ligikaudu sama kui praegusel kooriruumil: külgseinad sama paksud ja kõrged, löövid sama laiad, külglöövid sama kõrged; aga von Howeni tähelepaneku järgi (eend kesklöövi idaseina lõunapoolses osas kunagise oreliniši kõrval) arvan, et algne pikihoone oli kõrgema kesklööviga pseudobasiilika ning koori ümberehitamisel 1420. aastatel otsustati uus koor lahendada kodakirikutaolisena. Sellest oletusest tekkis mul mõte, et äkki toetati uue kesklöövi võlvimisel tellingud vanadele kõrgseintele, mida parasjagu üritan joonistada, mis pilt on hakanud kohati meenutama piltmõistatust „Kus on Volli?”, sest üritab näidata isomeetrilist läbilõiget kuuest paralleelsest müürist, millest 3. ja 4. ning 5. ja 6. vahe on kumbki alla meetri.

Sellele võimalusele osutab mu arust kesklöövi lopergus, mis tüüpiliselt tekkis sellest, et uus asi ehitati olemasoleva ümber. Lõunapoolne kõrgsein on viltu (kesklööv on idas kitsam kui läänes) ja põhjapoolsem teeb idapoolseima piilari kohal kerge jõnksu.

Mu arust võis toimuda pikihoone ümberehitus nii.

• Esiajalugu: millalgi XIII saj ehitati väikse torniga, 3×3 võlvikuga ja kastkooriga algkirik.
• Selle torni kõrvale ehitati kummalegi poole kabel.
• 1425 asendati kastkoor uue suure, 3×3 võlvikuga kooriga.
• Pikihoone ümberehitus: kõigepealt ehitati vana pikihoone kõrvale uued külgseinad ja uus läänesein, alustati uut torni. Kogu vana hoone oli normaalselt kasutusel.
• Vanade piilarite vahele ehitati ajutised laudseinad, samuti koori külgseinte otstesse. Siis lammutati vana torn kõrgseintest kõrgemalt ja vana torni läänesein, et saaks rohkem ruumi uue torni idaseina ehitamiseks (vana torni alusmüür puutub vastu praeguse torni oma). Lammutati vana kesklöövi võlv, katus jäeti stabiilsuse huvides esialgu alles. Vanast hoonest sai kasutada külglööve, tornikõrvaseid kabeleid ja koori (märgitagu, et 1425. a valminud koori pindala oli sel ajal kogu kirikust pool).
• Siis lammutati külglöövide katused ja võlvid (von Howen arvab, et vanad olid tähtvõlvid ning nende roided laoti uude kesklöövi ümber, aga ma seda ei usu), samuti vana läänesein. Külglöövidesse, vanade kõrgseinte kõrvale, hakati ehitama uusi kõrgseinu, mida sai ehitamise ajal mõnevõrra toetada vastu vanu (vahe oli alla meetri, piilarivundamendid puutuvad kokku). Vanast hoonest sai normaalselt kasutada koori, hädapärast ka kesklöövi. Jätkati uue torni ehitamist, kõrgendati vana pikihoone idaseina. Võib-olla lammutati siis ka pikihoone vanad külgseinad, neist saanuks ehitusmaterjali ja need jäänuks uute külglöövide võlvimisel ette, aga need võidi lammutada ka pärast kesklöövi võlvimist.
• Siis lammutati vana kesklöövi katus ja ehitati sellele võlvitellingud, võlviti uus kesklööv. Vanast hoonest sai normaalselt kasutada koori. Selleks ajaks pidi valmis olema uus torn vähemalt kõrgseinte kõrguselt ja uue kesklöövi idasein koos seda koormava haritorniga.
• Millalgi siis (või veidi varem või hiljem) paksendati uut torni kahe jala võrra: uuel lääneseinal kaob tornipoolne petiknišš torni sisse, kesklöövi läänepoolseima võlviku võlvid algavad mitte tornipoolselt seinalt, vaid seina seest, kuid torni kellakorrustel on puhtalt tahutud kivid kohe torni välispinnal.
• Kui kesklööv oli võlvitud, võlviti külglöövid, mille järel sai hoonest kasutada uusi külglööve, koori ja tornialust ruumi.
• Ajutised laudseinad nihutati uute piilarite vahele. Uuest kesklöövist lammutati vanad kõrgseinad, pühiti tolm ära, lammutati ajutised laudseinad ja avati pidulikult kogu uus hoone.

Von Howen täheldas, et tugipiilarid on seintest eraldatud vuugiga, ja järeldas, et tugipiilarid on seintest seega hilisemad. Samas on mõnevõrra raske ette kujutada, kuidas püsib koorisein ilma tugipiilariteta. Uut pikihoonet mõnevõrra on, tänu paksudele seintele ja sellele, et seintest veidi hilisema lõunaeeskoja plaan viitab, nagu oleks see ehitatud enne tugipiilareid või samal ajal, aga mitte olemasolevate ajal. Nii et siis edasi:

• Järgmiseks ehitatakse lõunapoolne eeskoda.
• Seejärel valmib Bremeni kabel, millega on Oleviste suuremad müüritööd lõppenud kuni taastamiseni 1820. aastatel, pärast 1820. a tulekahju. (1650. aastatel ehitati ümber tornitipp: lammutati viilud ja ehitati nurgatornid, võimalik, et algul galeriidega nende vahel nagu keskajal Nigulistel. 1820. aastatel lammutatakse ja taastatakse osa tulekahjus kahjustatud võlve, lõunaeeskojale lisatakse tallinnapäraste petikniššidega viil ja ehitatakse ümber selle külgseinad ning asendatakse nurgaketid; 1903 remondib kirikut von Howen ja mu arust taastab kesklöövis kolm võlvikut tähtvõlve, mis olid 1820. aastatel lammutatud ja asendatud lihtsate servjoonvõlvidega.)
• Siis 1958–1960 paigaldatakse pikihoone põranda alla õhkkeskküte, millega seoses kaevatakse lahti enamik pikihoone põrandast (v.a vist läänevõlvik, sh tornialune ruum), v.a paarimeetrine riba mööda seinaääri ja piilareid, ja millele lisaks tehakse pikihoones siin-seal arheoloogilisi kaevamisi.
• Siis u 1981 kaevatakse kooriruumi (vist põhjalöövi) ristimisbassein (Olevistes on pärast sõda olnud baptisti kogudus, kes ristib täiskasvanuid basseinis, kes ei tea), millega seoses kaevatakse ka paar arheoloogilist profiilikraavi, sest kooris ei ole varem kaevatud.
• Ja siis 2000. a paiku värvitakse torn valgeks (mäkerdades nurgaketid sirgeks, häbi, häbi!!). 2001. a paiku korrastatakse tornitrepp, ehitatakse loodevõlvikusse tornikassa ja kellakorrusele valvuriputka ning ilmselt tehakse muidki väiksemaid korrastustöid, mida ma ei tea. (Sisemuse ilme on küll võrreldes varasemaga paranenud.)

E, 3989. päev: töönädal algab jälle

Lõuna hakul arsti juures, mul on näitlikult jälle palavik, määratakse uued proovid, seekord otsitakse ka nakkusi (lähen sinna homme hommikul, homses jutus ei kirjuta). Kirjutab ka puudumistõendi, et kui soovin, võin seda kasutada nädala lõpuni (eelistan olla tööl, on muide lõbusam kui olla kodus haige).

Pärast seda, otse arsti juurest, lõuna ülemusega. Täna pakub söökla makarone, kogemata võtan juurde tomatikastme, nii et üritan seda mitte plätserdada lauanaabrite peale (ainult üks pritse lendab vastasistuja kandikule). Ja võitlen ka sellega, et äkki kaob mul söömise pealt radikaalselt isu, nagu viimasel ajal sageli (arst: aga sööge lihtsalt edasi).

* * *

Nädalavahetuse usina joonestamise peale hakkab pilt minema kirjuks (mitu kõrvutist seina, mis paistab ja mis mitte).

P, 3988. päev: pühapäev

Muidu kõik tore ja rahulik peale selle, et ma ei saa õhtul und (mis mul viga on ja homme on lõuna ülemusega).

L, 3987. päev: laupäev

Joonistan: alanud on isomeetriline lõige Olevistest pikihoone ümberehitamise ajal, kus soovin näidata, kuidas uue pikihoone uued kõrgseinad võinuks olla vana pikihoone vanade kõrgseinte ümber.

ex-Balkan.

Täheldan, et alates veebruarist on kõik sellekevadised „viirused” ilmnenud täpselt ajal, mil märatsesid õitseda need kolm puud, millele mul on õietolmuallergia: veebruari algul sarapuu, märtsi keskel lepp ja alates märtsi lõpust kask. Allergiarohtu, mis sümptome muidu hästi leevendab, taipasin hakata võtma alles sellelsinatsel samal päeval märtsi lõpus, mil mul oli üsna paha (ja alles aprilli algul taipasin, et seda on parem võtta õhtul vahetult enne magama minekut, sest võib tekitada umbes tund pärast võtmist umbes tunniks külmetuse sarnaseid ilminguid). Omajagu kõigutab „viiruse” oletust see, et nendega on olnud köha väga vähe või üldse mitte.

R, 3986. päev: puhkus

Kodus.

N, 3985. päev: sõnade tähendus ehk miljon naela

Kodus. Rõdul õitsevad nartsissid.

Kl 11 arsti juures, peamiselt sellep., et ma ei saanud teda teisipäeval telefoniga kätte. Ta kirjutab välja imelise toonikumi, mis tõstab söögiisu (ja mida pärast kindlustus ei hüvita).

Suundun arsti juurest otse Kõrgmetsa maksimarketi tööstuskaupade osakonda, kus silmitsen õhufiltrit, aga sedastan, et mul ei ole nii palju raha kaasas ja ma ei jaksa seda kanda. Pärast lepin E-ga kokku, et ta tuleb poodi, ma võtan raha ja toome filtri koos koju, bussiga. Filter olevat bakteri- ja isegi viirusvastane (mis küll ei takista jämedamat kraami sadenemast otse filtri peale).

Siis söömas (ex-kohalik restoran), kus teeme vea, et võtame magustoiduks kaneeliga ananassi, öäk.

* * *

Kuninglik keemiaühing on juba 2010 välja kuulutanud esimese tõeliselt kemikaalivaba toote auhinna – miljon naela, kiirustage, seltsimehed unetud!

Ei ole vist vaja lisada, et auhind on senini välja võtmata, nagu ei saanud keegi James Randi aastail 1964–2015 pakutud miljonit dollarit selle eest, kui tõestab endal olevat üleloomulikke või paranornaalseid võimeid. Kahju.

K, 3984. päev: kolmapäev

Kodus.

T, 3983. päev: haige

Haige, magan ja joonistan. Tahan perearstilt teada, kas röntgenipildi vastus tuleb otse talle ja mida pean tegema edasi, aga ei saa telefonil kätte. Helistan laua- ja mobiilinumbril laua- ja mõlemalt mobiiltelefonilt päeva jooksul kokku 11 korda.

E, 3982. päev: röntgenis ja Mikael Agricola

Muidu on puhkus, aga olen haige. Hommikul arst (saan puudumistõendi kogu nädalaks, saan pärast puhkuseaja tagasi). Röntgen. Polikliinikus on vaja aeg kinni panna ühe eriarsti juurde; registratuur ütleb lahkelt, et minge sinna ja kohe paremale, aga kohe paremal on pahaendeline silt, et edasi hakkab haigla. Mispeale küsin röntgelipildiga plaati oodates koridoris ootajaid sisseheitvalt tehnikult, kas ta teab, ta käsib oodata ja ütleb siis, et tulge mu järel, ma näitan. Kuigi see, mis järgneb, meenutab veidi filmi The Meaning of Life kelneristseeni (selgub, et „kohe paremal” on kõrvalmajas ja tuleb minna tänavalt läbi), saab teada, et ta ise peab ka sinna minema. Saan aja 27. IV, mis ajaks on allergiahooaeg kardetavasti läbi. Muidu on just selline päikseline kevadilm, kui mind vaevav asi õitseb ja mu käigukiirus tänaval on minimaalne.

* * *

Helsingin Sanomates on test, kuidas tunnete Mikael Agricola leiutet unarsõnu. Keski soomlane märgib, et kole raske, ta sai 10 sõnast õigesti 2. Ma saan 8.

P, 3981. päev: pühapäev

Kodus.

L, 3980. päev: kuller

Üks väike komplikatsioon Eestisse mitteminemisega ikka on: mul on järgmiseks laupäevaks ooperipiletid Helsingi ooperisse. Saan venna nõusse, viin ooperipiletid posti (kullerifirma otsimine oli keerukas, teatavasti on mul nendega kogemusi igasuguseid, lõpuks sain jaama postkontoris saata ühega kahest, millega post on sümbioosis; piletid hakkasid liikuma esmaspäeva õhtul ja olid kohal teisipäeval).

Sööme ex-Balkanis.

Kevadekuulutajatest näen täna kimalast ja rulluisutajat.

R, 3979. päev: reede

Helistan mööblifirmasse, sest tuli silt, et helistage ja leppige kokku, millal tuuakse 27. I ostetud kapid. Lubatakse tuua 3. V. Hea, kes lubabki… [toodi lõpuks 19. V].

Paku-san ära surnud!

Päeval tuleb palavik ja õhtul keset kohvri pakkimist otsustan, et jätan Eesti-sõidu ära. Lennukipilet oli registreerunud automaatselt, nende tühistamist tuli veidi otsida. Tühistan piletid, lennufirma lubab 10% tagasi maksta (ilmselt käibemaksu).

Igavene larakas kokkulepitud kohtumisi tuleb tühistada, sh muuseumi arhiivis, kuhu kirjutan, et mu huvi soovitud säilikute vastu püsib, järgmise korrani – ja varem olin teada saanud, et üht mind huvitanud säilikutest ei saa lugemissaali tuua, sest see on muuseumi ekspositsioonis! Väga tore, kuigi ma peast ei mäleta, kus see seal on, tuleb uurida. Muidugi tänapäeval on museaali tunduvalt lihtsam pildistada muuseumi väljapanekus kui muuseumi lugemissaalis.

N, 3978. päev: neljapäev

Kiriku juures restoranis. Selgub, et neljapäeviti on endine Balkani, nüüdne Itaalia koht kinni; lähme kõrvale endisesse kohalikku, praegusesse Portugali kohta. Tore. Mulle meeldib koht rohkem, kogu õhtu jooksul on kokku 6 kundet, köögis askeldab mitu inimest.

K, 3977. päev: kolmapäev

Tavaline tööpäev.

T, 3976. päev: töönädal algab

Tööl, päeval lõuna ajal juuksur.

E, 3975. päev: laadal

Usupüha. Linnas savipiilude laadal. Rahvast kui murdu. Olen esimest korda pärast haigust nii pikalt õues.

Õhtul kiriku juures endises Balkani restoranis (kust Balkani kokk on vist ära läinud, nüüdne suunitlus on justkui itaaliapärane, aga muidu on kõik vanamoodi)

P, 3974. päev: pühapäev

Allergiarohtu (ega muid rohte) ei võta ja palavikku ka ei teki. Mispeale hakkan allergiarohtu võtma õhtul vahetult enne magamaminekut.